Suvaline nali, mis oleks naljakas. Sada korda on öeldud, jääge oma liistude juurde - Urro nutt ja hala Ingridi järele, rusika seiklused pärakus, pliiatsikujulised peenised, rongaisa sisemaailm. Sinu poolt vaated perekonnale kui füsioloogilisele fenomenile, uskumatult halb luule, konjunktuurne ekshibitsionism a la ärajoonud sõbrad Notšnoi Pazoorist, Bäckman, olematu koostöö mingite müstiliste lääne ajakirjanikega jne. Ning teie mõlema poliitiline prostitutsioon igava loosunglikkuse ja küünilise demagoogia taga. Selle kõigega olete omas elemendis ja vähemalt usutavad, hiljutine kannapööre retoorikas on lihtsalt hale. Nagu ka andetud katsed "nalja" teha.
Ainult rumalad inimesed arvavad, et nad tunnevad teisi inimesi paremini kui nemad ise ;). Ja veel rumalamad ja armetumad on need, kes arvavad, et suudavad maailma omatahtsi liikuma panna.
Selliste inimeste häda on see, et nad ei saa naljast aru. Väga halb, kui sellised inimesed juhtuvad riiki valitsema. Kõige hullem riigiametnik on nimelt igasuguse huumorimeeleta riigiametnik. Selliseid meil juba leidub :)
Vabariigi valitsus pani juba paika, kes on Eesti Vabariigis ajakirjanik. Järgmiseks pannakse ilmselt siis paika see, milline nali on naljakas ja milline mitte :).
Etteruttavalt - ministrite kulul nalja tegemine ei ole kohe kindlasti naljakas.
Nalja võib teha: Savisaare ja teiste kesikute üle, bäckmani ja madissoni üle.
See on tegelikult tore verstapost me ühetaolise mõtlemise poole liikuva ühiskonna ajaloos. Ka nalja tegemisel on omad piirid. On inimesi, kelle üle nalja ei tehta, ning teemad, mis pole naljakas. Nalja tegemine käib kindlate normide järgi.
Mart Juur "reformierakonna häälekandjas" Postimehes teeb pidevalt nalja valitsuse (reformierakondliku!) aadressil. Ja see on üsna tabav (enamasti üldsde mitte sõbralik), samas kohutavalt naljakas, valitsusliikmete meilivahetust lugedes võid ennast laua alla naerda. Aga teie katsetused... ütleme nii, et nutma ei aja, lihtsalt piinlik hakkab. Hm... pehmeid ja karvaseid, tundub, Irja ka ei vaata. A mis puudutab seda, kes keda tunneb, siis teie olete oma olemuse aastate viisi siin blogis rahva ette laotanud, (sageli stiilis: vat mina, Irja, olen just selline ja selline), ja midagi pole teha, rahvas tunneb teid tänu sellele üsna hästi. Peegel, muide pole süüdi, kui lõust viltu ees.
7 kommentaari:
Kuulge, minuarust pole see enam naljakas. Te peaksite enam mitte psühholoogi ,aga juba psühhiaatri juurde pöörduma mõlemad!
Milline on siis "kohane" nali 1. aprilli puhul? Vabariigi valitsuse arvates, ma mõtlen? :)
Milline on siis "kohane" nali 1. aprilli puhul?
Suvaline nali, mis oleks naljakas.
Sada korda on öeldud, jääge oma liistude juurde - Urro nutt ja hala Ingridi järele, rusika seiklused pärakus, pliiatsikujulised peenised, rongaisa sisemaailm. Sinu poolt vaated perekonnale kui füsioloogilisele fenomenile, uskumatult halb luule, konjunktuurne ekshibitsionism a la ärajoonud sõbrad Notšnoi Pazoorist, Bäckman, olematu koostöö mingite müstiliste lääne ajakirjanikega jne. Ning teie mõlema poliitiline prostitutsioon igava loosunglikkuse ja küünilise demagoogia taga. Selle kõigega olete omas elemendis ja vähemalt usutavad, hiljutine kannapööre retoorikas on lihtsalt hale. Nagu ka andetud katsed "nalja" teha.
Ainult rumalad inimesed arvavad, et nad tunnevad teisi inimesi paremini kui nemad ise ;). Ja veel rumalamad ja armetumad on need, kes arvavad, et suudavad maailma omatahtsi liikuma panna.
Selliste inimeste häda on see, et nad ei saa naljast aru. Väga halb, kui sellised inimesed juhtuvad riiki valitsema. Kõige hullem riigiametnik on nimelt igasuguse huumorimeeleta riigiametnik. Selliseid meil juba leidub :)
Vabariigi valitsus pani juba paika, kes on Eesti Vabariigis ajakirjanik. Järgmiseks pannakse ilmselt siis paika see, milline nali on naljakas ja milline mitte :).
Etteruttavalt - ministrite kulul nalja tegemine ei ole kohe kindlasti naljakas.
Nalja võib teha:
Savisaare ja teiste kesikute üle,
bäckmani ja madissoni üle.
See on tegelikult tore verstapost me ühetaolise mõtlemise poole liikuva ühiskonna ajaloos. Ka nalja tegemisel on omad piirid. On inimesi, kelle üle nalja ei tehta, ning teemad, mis pole naljakas. Nalja tegemine käib kindlate normide järgi.
Millist ühiskonda see mulle küll meenutab?
Kes sul on keelanud nalja teha? Probleem oli ju selles, et naljad pole naljakad. Ära sõima peeglit, kui moll viltu.
Mart Juur "reformierakonna häälekandjas" Postimehes teeb pidevalt nalja valitsuse (reformierakondliku!) aadressil. Ja see on üsna tabav (enamasti üldsde mitte sõbralik), samas kohutavalt naljakas, valitsusliikmete meilivahetust lugedes võid ennast laua alla naerda. Aga teie katsetused... ütleme nii, et nutma ei aja, lihtsalt piinlik hakkab.
Hm... pehmeid ja karvaseid, tundub, Irja ka ei vaata.
A mis puudutab seda, kes keda tunneb, siis teie olete oma olemuse aastate viisi siin blogis rahva ette laotanud, (sageli stiilis: vat mina, Irja, olen just selline ja selline), ja midagi pole teha, rahvas tunneb teid tänu sellele üsna hästi. Peegel, muide pole süüdi, kui lõust viltu ees.
Postita kommentaar