„Eestlased võtavad seda kõike jube tõsiselt," ütles Eesti eruovedur Heidy Purga Eesti järjekordse feilimise kohta.
„Me ei panustanudki sellesse," ütles Malcolm Lincolni solist Robin Juhkental.
Aga.
Ilgelt palju raha on ju magama pandud. Sõidud, kostüümid, värgid, möllud. Kui polnud kavaski panustada, siis oleks võinud ju sõitmata jätta. Hulka raha oleks alles jäänud ning seda oleks võinud palju mõistlikumalt kasutada, toetada noori muusikuid või miskit.
Mulle meenutas Robin Juhkentali laul hullu sonimist kummiseintega toas. „Siren in my head...". Brrrrrr. Seda võib üks kord kuulata, teisel korral hakkab ebamugav ning kolmandamal korral tahaks juba ise mööda seinu ronida. Keel suust väljas. Pliiz, ärge enam saatke Eurovisioonile lugu, mille on välja valinud nõndanimetatud muusikaspetsialistid. Eurovision on rahvapidu. Edukad on lood, mis meeldivad ühele keskmisele eurooplasele. Nagu Abba. Siuksed lihtsad lood nagu oli sel Belgia kutil, kes laulis oma kitarrist. Mõnusad, meloodilised. Mida võiks kuulata kakskümmend korda järjest, aga ikka on mõnus ja hea.
Muusikaspetside arust on see muidugi nõme. Ja sel pole mingit pistmist „väärtmuusikaga". Justtäpselt. Nagu Paulo Coelhol pole mingit pistmist väärtkirjandusega. Aga loetakse, raisk.
Taguge endale pähe, Eurovisioon pole väärtmuusikafestival. Kui ei meeldi, istuge kodus. Kuulake oma halligavat Siren'it ja kiruge, kui nõmedad on inimesed, kes Eurovisiooni tõsiselt võtavad. Ja tehke oma väärtmuusikafestival (zzzzzzzz....). Eutovisiooni võlu selles ongi, et tal pole MIDAGI PISTMIST VÄÄRTMUUSIKAGA. Vähemalt üks muusikapidu, kus sa ei pea tegema pähe tarka nägu ja teesklema, et oled jube sillas, kuigi tahaksid magama jääda. Laat, aga väga põnev, lahe ja efektne laat.
Nõme jah, aga veel nõmedam on osa võtta ja pärast kiruda, et küll oli nõme.
6 kommentaari:
pooled hääled tulid ju rahva poolt. ilma rahva toeta poleks Lincoln eurolavale pääsenud. mõttetu on pärast tulemuste selgumist leelotada, et kehva laul sai jälle saadetud. rahvas tegi oma valiku. ja nii ongi. see maitse ei ühtinud seekord suure euroopa maitsega. ja mis siis? muusika on tihedalt seotud emotsioonidega ja seega ka ajahetkega. rahvuslik võidulaul valitakse ühel ajahetkel, eurovisioonikontserdid on teisel ajahetkel. siin ei ole mõtet leelotada teemadel, mis õigesti või mis valesti sai tehtud. ajal, kui Lincoln valiti, oli enamus veendunud, et see oli õige valik.
vaatleja
Siren oli hea lugu. Mis sellest, et edasi ei saanud. On see mingi näitaja? On eurovisioonil üleüldse midagi muusikaga tegemist? Mu meelest on see üks pedeparaad ja jäägu nii - rahva omakaitsel paras kommenteerida. Tegelt oleks võind sinna Avandi & Sepa saata lauluga "Ühiskonna allakäik", oleks sobinud nagu rusikas p*rsse.
Belgia lugu ajas südame pahaks, üle paarikümne sekundi ei kannata kuulata.
See kõik on ju väga tore aga... Võitnud lugu näiteks oli kõike muud kui Abbalik anaalpopp (Abba enese vastu pole mul midagi aga ahvijad võiks küll kõik kimpu köita ja põlema panna), ehk muusika mida võib tänapäeval kuulda vaid Eurovisioonil.
ML puhul jääb arusaamatuks, miks valiti vastilminud plaadi lugudest orusägavuselt kõige sitem. Kuulake kasvõi "When did we lose our way"-d, see on ju täiega raju "Sireni" inina kõrval.
Samas, võrreldes ka eurovisioonile esitatud Piret Järvise ja "Disco misiganestuhat" solklooga on "Siren" ju lausa kõigi aegade parim lugu üldse.
"Orusügavuselt" tahtsin siis kirjutada eelmises postis...
Postita kommentaar