Tundub, et viimasel ajal tuleb Eesti-kriitikat rohkem välismaalt kui Eestist ning lisaks Lotilale (ja muidugi Bäckmanile) on asunud Eesti riiki peedistama Šoti investeerimispankur James Oates, kes Economisti viitele tuginedes peitub tuntud Rooma filosoofi Cicero varjunime taha.
Ja kõike seda võimendab Economist, koos Edward Lucas'ega, kes on endast jätnud mulje kui Eesti sõbrast. Ja nüüd siis lauskriitika, mis ei puuduta ainult viimase aja sündmusi, ehk riiklikke piiranguid vee hinna tõusule, vaid ka varasemaid keisse nagu Viktor Kaasiku juhtum, Eesti Raudtee ja Eesti Energia erastamine, kus pärast erastamisotsust hakati tingimusi muutma.
Vau, eriti arvesteades seda, et James Oates paistab olevat vaadetelt liberaal, seda on ka tema veebi-sõbrad Jonathan Calder ja Edward Lucas, ning ilmselt ka kolmas veebisõber Giustino Petrone, kes vahendab inglise keeles Eesti sõnumeid oma blogis "Itching for Eestimaa" aadressil palun.blogspot.com.
Nii et, mis lahti?! Kas nüüd kargavad kapošnikud ka Oates'i kraesse, et ta Eesti riiki alusetult laimab, ning Oates saab sisenemiskeelu? Või väidab president Ilves, et Lucas & Co on Eesti riigi reetnud? Igal juhul on see esimene selline tõsine rünnak (ja, NB!, veel mõjuka majandusajakirja Economist kaudu) Eesti riigi ja rahva vastu. Mis siis otseselt soovitab Eestisse mitte investeerida, kuna siin on tõsiseid probleeme välisinvesteeringute kaitsega. Ja on huvitav, et asjast vaikib Eesti meedia, kes muidu on Lucase & Co steitmente taevani ülistanud. Mis siis nüüd lahti? Kas siis kui tuleb kriitikat, see enam ei kõlba?!
Igal juhul tundub, et Eesti riik on jäänud nö loorberitele või siis kiitustele puhkama ja kogunemas on suur hulk kriitikat, millele ei suudeta või ei taheta reageerida. Tundub ka, et seoses euroga on Eesti tegemised võetud ka Euroopas tõsisemalt luubi alla ja olukorras, kus Eesti oma ajakirjandus ei suuda olulistel asjadel silma peal hoida, teeb seda nüüd aktiivsemalt välismeedia. Mis on kahtlemata kiiduväärt.
6 kommentaari:
Postimehes ei saa enam välismaalt kommenteerida. Olen üritanud pea nädala. Ekspress toimib, aga seal ei ole midagi kommenteerida.
Edward Lucasega seoses avastasin youtube`st natuke vähem kui aasta vanad video löigud seoses president Ilvese ja Euro tulekuga TTÜ aulas. E.L modereerib päris hästi ning räägib oma kogemustest ja suunab diplomaatiliselt teemasid, millest president vöiks rohkem rääkida.
Mis imestama ja ahastama paneb, on Ilvese väga kehv inglise keele oskus ja väljendus. Ta olevat ju aastaid USA-s elanus, öppinud ja töötanud. Ja nüüd täielik pudistamine. Ega ma ise ka ei ole inglise filoog ja kasutan lihtsaid sönu rääkimisel, aga Ilvese tekstid ei jöua lihtsalt kohale. Ainult soigumine ja tahtlik teemast mööda rääkimine. Ajalugu on olnud, konverents on korraldatud tuleviku suunas, aga mitte midagi kasulikku ei saa teada. Tundub, nagu Ilves niheleks ebamugavusest, kriitikat kartes ja oma ametikohast meeleheitlikult kinni hoides. Mis vabast diskussioonist me saame siin rääkida?
Nüüd siis see uud kampaania: talendid koju! Mitu aastat on sellel teemal räägitud? Antud videos mainiti ka seda sama teemat, et mida siis teha, et noored tuleksid tagasi, kui pole seda ja teist (ei keskkonda ega tööandjaid). Ja vastust ei saanudki.
Siis järgmine teema, et ülikoolides ei öpetata inglise keeles ning ei kasutata potentsiaali, et lähiriikidest rohkem noori kohale meelitada, kes saaksid öppida midagi sellist, mida neil kodumaal ei pakuta. Ja teha seda rahvusvahelises kontekstis.
Kolmas teema, mis meelde jäi, on eestlaste ühekülgne mentaliteet ja arusaamised. Välismaalasi vaadatakse kui vöörkehasid. Kui me tahame olla teine Singapur vöi London, siis tuleb vaid möelda, kui palju on neid inimesi seal kes on kohalikud ja seal sündinud? Ei olegi...
Minu meelest, mida Eesti vajaks on täielikku mentaliteedi vahetust. Kui me vanaviisi edasi jätkame, siis mina ja minu lapsed on vist ammu surnud, kui Eestis midagi muutuma hakkaks.
Seega, noored eestlased välismaale: keelt öppima, kultuure avastama ja uusi ideesid koguma ning tunnetama, mida tähendab vöörsil viibimine. Küll see koju tulemine siis ka kiirem on, ei ole vaja vägisi kedagi tagasi tuua. Kodus on alati vöige mugavam ja ilusam. Mingi osa noortest läheb kindlasti ka mujale maailma kaduma, aga ega neid tagasi ikka ei too möni populistlik programm. Kui, siis vaid korraks.
Välismaalt tuleks tuua uusi inimesi Eestisse, noori tudengeid, kellel oleks Eestis elamine soodne ja öppimine uudne ja pönev. Vot seda tuleks soodustada. Ülikoolides tuleks ka muidugi täielik 360 kraadi pööre teha. Ma ei hakka üldse rahalistest vöimalustest rääkima ja vanemate pölvkondade protestist, kes oma kohast kümne küünega kinni hoiavad.
Köike vöiks vaid teha kasvöi mötetes, mitte karta öelda asju, mis köigile ei meeldi. Ülikoolis tuleks pakkuda mitme-keelset öpet (60 % vähemalt inglise keeles). Programmid üle vaadata. Need noored, kes on magistri omandanud mujal maailmas, nende kogemusi, värskust ja teadmisi kasutada uute lektoritena. Kaua sa kuulad neid professoreid, kes on nagu vana surm klassi ees ja loeb slaididelt maha enda kirjutatud raamatu peatükke, ilma et motiveeriks noort inimest vöörkeeles muid raamatuid lappama ja materjale otsima.
Ja siis kui erinevad kultuurid ja noored segunevad, alles siis saame edasi küsida, et mis on meie strateegia tuleviku suunas. Kes me tahame olla ja kus olla Euroopas? Alles siis muutub poliitiline kultuur ja julgus öelda ning nöuda, seda mida tahame ja mida ka pakkuda on.
1/2 : Postimehes ei saa enam välismaalt kommenteerida. Olen üritanud pea nädala. Ekspress toimib, aga seal ei ole midagi kommenteerida.
Edward Lucasega seoses avastasin youtube`st natuke vähem kui aasta vanad video löigud seoses president Ilvese ja Euro tulekuga TTÜ aulas. E.L modereerib päris hästi ning räägib oma kogemustest ja suunab diplomaatiliselt teemasid, millest president vöiks rohkem rääkida.
Mis imestama ja ahastama paneb, on Ilvese väga kehv inglise keele oskus ja väljendus. Ta olevat ju aastaid USA-s elanus, öppinud ja töötanud. Ja nüüd täielik pudistamine. Ega ma ise ka ei ole inglise filoog ja kasutan lihtsaid sönu rääkimisel, aga Ilvese tekstid ei jöua lihtsalt kohale. Ainult soigumine ja tahtlik teemast mööda rääkimine. Ajalugu on olnud, konverents on korraldatud tuleviku suunas, aga mitte midagi kasulikku ei saa teada. Tundub, nagu Ilves niheleks ebamugavusest, kriitikat kartes ja oma ametikohast meeleheitlikult kinni hoides. Mis vabast diskussioonist me saame siin rääkida?
Nüüd siis see uud kampaania: talendid koju! Mitu aastat on sellel teemal räägitud? Antud videos mainiti ka seda sama teemat, et mida siis teha, et noored tuleksid tagasi, kui pole seda ja teist (ei keskkonda ega tööandjaid). Ja vastust ei saanudki.
Siis järgmine teema, et ülikoolides ei öpetata inglise keeles ning ei kasutata potentsiaali, et lähiriikidest rohkem noori kohale meelitada, kes saaksid öppida midagi sellist, mida neil kodumaal ei pakuta. Ja teha seda rahvusvahelises kontekstis.
Kolmas teema, mis meelde jäi, on eestlaste ühekülgne mentaliteet ja arusaamised. Välismaalasi vaadatakse kui vöörkehasid. Kui me tahame olla teine Singapur vöi London, siis tuleb vaid möelda, kui palju on neid inimesi seal kes on kohalikud ja seal sündinud? Ei olegi...
2/2 : Minu meelest, mida Eesti vajaks on täielikku mentaliteedi vahetust. Kui me vanaviisi edasi jätkame, siis mina ja minu lapsed on vist ammu surnud, kui Eestis midagi muutuma hakkaks.
Seega, noored eestlased välismaale: keelt öppima, kultuure avastama ja uusi ideesid koguma ning tunnetama, mida tähendab vöörsil viibimine. Küll see koju tulemine siis ka kiirem on, ei ole vaja vägisi kedagi tagasi tuua. Kodus on alati vöige mugavam ja ilusam. Mingi osa noortest läheb kindlasti ka mujale maailma kaduma, aga ega neid tagasi ikka ei too möni populistlik programm. Kui, siis vaid korraks.
Välismaalt tuleks tuua uusi inimesi Eestisse, noori tudengeid, kellel oleks Eestis elamine soodne ja öppimine uudne ja pönev. Vot seda tuleks soodustada. Ülikoolides tuleks ka muidugi täielik 360 kraadi pööre teha. Ma ei hakka üldse rahalistest vöimalustest rääkima ja vanemate pölvkondade protestist, kes oma kohast kümne küünega kinni hoiavad.
Köike vöiks vaid teha kasvöi mötetes, mitte karta öelda asju, mis köigile ei meeldi. Ülikoolis tuleks pakkuda mitme-keelset öpet (60 % vähemalt inglise keeles). Programmid üle vaadata. Need noored, kes on magistri omandanud mujal maailmas, nende kogemusi, värskust ja teadmisi kasutada uute lektoritena. Kaua sa kuulad neid professoreid, kes on nagu vana surm klassi ees ja loeb slaididelt maha enda kirjutatud raamatu peatükke, ilma et motiveeriks noort inimest vöörkeeles muid raamatuid lappama ja materjale otsima.
Ja siis kui erinevad kultuurid ja noored segunevad, alles siis saame edasi küsida, et mis on meie strateegia tuleviku suunas. Kes me tahame olla ja kus olla Euroopas? Alles siis muutub poliitiline kultuur ja julgus öelda ning nöuda, seda mida tahame ja mida ka pakkuda on.
Pole hullu, ajakirjanik on v2ljasurev amet. Loe edasi siit: http://www.tarbija24.ee/?id=323984
Muidugi, unustame selle tüütu eesti keele üldse ära, selle sinimustvalge nartsu Pika Herrmanni tornis ärime jaapani turistidele ja vähemalt ülikoolides inglise keel kohustuslikuks õppe- ja suhtluskeeleks. Parimatele jahimaadele minnes jätame võtmed väljapoole ja seni, kuni neegritega tittesid sigitame (kui sedagi viitsime karjääri kõrvalt) tulevad siia somaalid koos urdjukkidega põhjala Bangkokki looma.
Mis sellest jutust kasu on?
Oluline on kallistada tammepuud ja saada kontakti maaemaga.Isegi vanas multikas "Naksitrallid" toodi see asi välja.Seal öeldi midagi taolist"Kõikse hullem on siis kui inimene kaotab kontakti loodusega." Mis see kontakt loodusega on? Kontakt loodusega on siis kui tunnetad tammepuu väge,maa ja taeva energiaid,looduses olevat jõudu mida hiinlased nimetavad Chi-ks.
Loodus annab inimesele tohutu jõu ja tervise,seepärast meid tõmbabki suvel randa ja metsa,mägedesse.
Kõige suuremad ärimehed kes juhivad maailma teavad seda ja seepärast rahvaste nõrgestamise eesmärgil ongi kõik külelanikud pagendanud linnadesse sest linnainimene on nõrk ja manipuleeritav-linnainimesele saab kõike müüa,
LINNAINIMENE ON ORI...
Postita kommentaar