Kas Palole hakkab mõistus kohale jõudma, või mis?!

Väljavõte Õhtulehest.

Kui seni on peetud heaks tooniks, ja seda liini toetab ka kaasaegne feminism, et naised mehi maha teevad, ja eks ole kaasaja feminism, kus naised on oma õigused kätte saanutena ikka "võitlevad", üks suur võitlus nais- ja meessoo vahel, siis sellises olukorras tundub suisa uskumatu Urve Palo tänane mõttearendus Õhtulehes, kus ta räägib vajadusest tunnustada ka neid mehi, kes lasevad naistel end teostada. Sest, eks seegi ole tõsi, et selliseid mehi peetakse tossikesteks, justkui reeturiteks, ja seda ei teegi mitte niivõrd mehed, vaid teised naised, kes on ilmselt kadedad oma suguõdede peale, kellel lastakse teha seda, mis pole muidu kombeks, see on siis ennast teostada ka muul viisil kui lapsi sigitades ning end mähkme- ja pajalappide vahel jagades. Kui siis leidub selline mees, kes soovib, et ka naine saaks elult midagi muud, ning on ise, piltlikult öeldes nõus osa sellest mähkme- ja pajabisnisest oma õlule võtma, siis peetakse teda, ütleme ausalt, ullikeseks. Igal juhul tossikeseks, sussiks meheks. Kellele vastandub siis alfa-isane, see tõeline mees, keda kõik naised endale ihkavad, kuigi seesama mees võib olla kodus türann ning hoida oma peksu ja hirmuvalitsemise all nii naist kui lapsi. Ning keda on kodus näha võibolla ainult mõned korrad nädalas, sest ta peab end ka teiste naistega jagama. On perversne, aga tõsi, et naised, kes armastavad selliseid mehi kiruda, eelistavad neid ometi oma suguõdedele esindusorganites, mis tuleb omakorda jälle kadedusest, kus isegi vihatud mees on parem kui teine naine.

Kuigi räägitakse, et mehed peavad rohkem lastega tegelema, on ometi nõnda, et näiteks lahutuse puhul, kus karjääri teinud naine oma mehest lahutab, võtab ta ka lapsed kaasa, olgugi, et mees nendega rohkem tegeles. Tekib küsimust, miks on üldse vaja meest harjutada mõttega lastega tegelemisest, kui lapsed mehelt esimesel võimalusel ära võetakse, sest lapsi peetakse naise juurde kuuluvateks. Kui aga lapsed naisele jäetakse, on jälle häda, et ainult naised peavad lastega tegelema. Nagu ka meeste puhul: kui mees teeb kõvasti tööd ja karjääri, et rohkem teenida, on häda, et teda kodus pole, kui ta siis otsustab koju jääda, on häda, et ta piisavalt ei teeni.

Palo puhul on selline ülesastumine kahtlemata kiiduväärt, aga praegusel kujul mõjub tema sõnavõtt kui lillede toomine naistepäeval, mis on paljude meeste jaoks ainus kord oma naist tähele panna, põhjusel, et ka kõik teised teevad nii ning kartuses, et vastupididelt käitudes võib mees halvas valguses paista.