Kas Rahvarinne oli KGB projekt?

Edgargate'i valguses võiks selgeks rääkida ka teise tänaseni läbi arutamata teema: kas Rahvarinne oli KGB projekt või mitte.

Palju on räägitud sellest, kuidas Rahvarinne seisis Eesti iseseisvuse eest, kuigi tegelikkuses see nii loomulikult polnud. Meenutuseks niipalju, et Rahvarinde deviis oli: Rahvarinne Perestroika toetuseks, NLiidu koosseisus. Mingist iseseisvumisest polnud juttugi. Perestroikat viisid omakorda läbi Gorbatšovi taga seisvad uuendusmeelsed jõud NLiidus, ehk siis arvatavalt KGB ise, samas riigi teine tugisammas, sõjaväe süsteem oli selle vastu. Olid ju putšistidki valdavalt sõjaväejuhid. Kagebiidid nagu Putin vedasid liidu reformimist, aga putši tõttu läks asi nihu ja liit lagunes laiali. Pärast seda polnud ka Rahvarinde tegelastel muud teha kui toetada Eesti iseseisvumist.

Rahvarinded jms moodustised olid loodud suure tõenäosusega KGB kontrolli all selleks, et riiki nö pehmelt reformida. Reformid olid omakorda vajalikud riigi pankrotis majanduse turgutamiseks. Oli selge, et senise ainult riikliku süsteemiga enam toime ei tule, oli vaja tuua majandusse läbi eraettevõtluse uut hingamist, nii nagu oli see juhtunud juba aastakümne eest Hiinas. See plaan aga ei õnnestunud, liit vajus kokku ning iseseisvumisega läks kontroll Rahvarinde käest uute jõudude kätte. Rahvarinde kui KGB tööriista teooriat kinnitab Savisaare jätkuv hea läbisaamine ja läbikäimine endiste kagebiitidega, näiteks tollesama Vladimir Jakuniniga. Nad on Savisaarega ühe põlvkonna mehed. Võib küsida, miks ei otsi Savisaar liitlasi Läänes, sealt oleks palju lihtsam leida toetust oma vasakpoolsetele vaadetele kui Venemaalt, kus valitseb toores kauboikapitalism.

Tõenäoliselt pole KGB, ehk uue nimega FSB ülesanne enam NLiidu taastamine, nagu kardetakse, vaid kontrolli säilitamine, läbi selliste tegelaste nagu Savisaar. Igas endises NLiidu riigis on oma Savisaared, kelle kaudu Venemaa valitsus omab mõju nende riikide üle. Miks see probleem on? Eelkõige seetõttu, et Venemaa kujutab endast jätkuvalt autoritaarset süsteemi, kuigi seda on kõvasti reformitud ja välja paistab päris korralik asi, inimesed saavad vabalt reisida ja puha, kindlasti palju etem kui Hiina. Samas on selge, et mingist demokraatiast ei saa Venemaa puhul rääkida. Tegemist on ikkagi diktatuurirežiimiga. Ning Savisaar on sellise mõtteviisi kandja Eestis.

Võib arvata, et venelastel on Savisaare munad pihus, kui piltlikult väljenduda. Ning paljastamise kartuses on vaene mees sunnitud poliitikas edasi mängima, kuigi tal pole juba mitu aastakümmet selleks mingit vajadust. Ammu oleks olnud aeg oma lähedastele pühenduda ning kogu mängu kõrvalt vaadata, oma tervist hoida. Tal oli ju kõik olemas: ilus kodu, armastav naine, lapsed, hea pension, mis hing enam ihaldada oskab. Ent ta ei saanud rahu. Savisaar pole ometi nii loll, et laseks end vabatahtlikult niimoodi peksta, ja ei tee midagi, et seda vältida. Ta on suure tõenäosusega šantaaži alla langenud, oma eluga puntras õnnetu mees. On täiesti võimalik, et rahaküsimiste kohta andis Kapole läbi vahendajate vihjeid FSB ise, ilmselt siis kas hoiatuseks või ähvarduseks, et mees lõpetada ei kavatseks. Nõnda on tõesti võimalik, et ta lahkub poliitikast jalad ees. Kuna ta pole võimeline ise üles tunnistama oma sidemeid KGBga.