Olgem valvsad!

 Väljavõte värskest ajakirjast Vanity Fair.

Mis on Tartu linnal ühist Iaşi'ga Rumeenias, Mégrine'ga Tuneesias ning Shenyang'iga Hiinas? Need linnad ei kuulu maailma top 10 turismisihtkohtade hulka, küll on nad maailma ühed olulisemad ravimikatsetuste keskused, kirjutab ajakirja Vanity Fair värske jaanuarinumber, mis on loetav ka veebis.

Artikkel, mis tituleerib Tartut kui Balti riikide vanimat linna ja Emajõe Ateenat pajatab sellest, kuidas üha enam uute ravimite nn katsetusi inimeste (need on sellised katsetused, kus proovitakse ravimit enne ametlikku kasutuselevõttu inimeste peal, kas ta on inimese tervisele ohutu) peal tehakse mitte ravimifirmade kodumaal USAs, vaid väljaspool, sellistes riikides nagu Eesti, Venemaa, Hiina, India, Argentina, Rumeenia, Ukraina ja Kasahstan. Seejuures katsetatakse neis riikides, kaasa arvatud Eestis ravimeid ka laste peal, alates 6. elukuust. Näiteks Argentina vaeses Santiago del Estero miljoni elanikuga maakonnas suri 2008. aastal ühe vaktsiini katsetuse käigus seitse beebit, mida ravimikatsetustööstuses kutsutakse "vastupidiseks juhtumiks" (an adverse event). Kokku suri katsetusel 14 imikut, kelle vanemad ei saanud arugi, et nende lapsed mingis katses osalesid. Kohalikud arstid teenisid katse käigus 350 USA dollarit lapse pealt. Indias New Delhis suri 49 beebit ravimite, muu hulgas vererõhuravimite katsetuste käigus. Mitte kunagi varem pole vererõhuravimeid katsetatud nooremate kui 18-aastaste inimeste peal. Selle peale võttis sõna ühe India meditsiiniajakirja toimetaja, väites, et neid katseid tehti teatud ravimite müügiõiguse pikendamiseks mõnedes Lääneriikides ning India lapsi kasutati puhtalt kui katsejäneseid. Kokku osales katsetel 4142 last, kaks kolmandikku neist alla 1 aasta vanused.

Seejuures, nagu märgib Vanity Fair'i artikkel, on ravimikatsetused läinud ülikoolide ja teadusasutuste käest kasumit teenivate erafirmade kätte, kus käib tavaline liinitöö. Näiteks on üks selliseid firmasid Quintiles Transnational, peakorteriga Durham'is, Põhja-Carolina osariigis USAs. Firma palgal on 23 000 töötajat 60 riigis ja firma väidab end olevat 30 kõige müüdavama ravimi testimise läbiviija. Muide, Tartus tegutseb selle firma tütar Quintiles Estonia OÜ.

Venemaal, kus arst teenib 200 dollarit kuus, teenib ta ühe Alzheimeri patsiendi peal ravimite katsetamisega 5000 dollarit. Ühtlasi juhib artikkel tähelepanu sellele, et ravimifirmad kulutavad igal aastal üha suuremaid summasid selleks, et maksta arstidele teatud ravimite soovitamise eest.
Ravimite müüjad on huvitatud nende väljakirjutamisest võimalikult laiale kasutajaskonnale, samas ei ole inimesed teadlikud võimalikest kõrvalnähtudest. Näiteks põhjustavad diabeediravimid südamehädasid, stressiravimid omakorda teevad paksuks ja põhjustavad diabeeti.

Inimesi meelitatakse testidel osalema mitmel moel ja väga odavalt. Näiteks 2007. aastal maksti Poolas ühe kodutute varjupaiga elanikele 2 dollarit ühe gripivaktsiini katsetamises osalemise eest, inimesed ise teadsid, et neile tehakse tavapärast gripisüsti. 20 katsealust suri katsetamise käigus. Kuivõrd ravimikatsetused tehakse USAst väljapool, on kadunud kontroll nende katsetuste eetilisuse ja tõepärasuse üle. Samas teenivad ravimifirmad ravimite müügi pealt miljardeid dollareid.

USAs sureb retseptiravimite manustamise tagajärjel igal aastal üha rohkem inimesi, nüüd juba enam kui narkootikumide tõttu või isegi autoõnnetustes. Mis on kummaline, eriti kui arvestada, et kui mõne auto puuduste tõttu sureb tosin inimest, sunnib see autofirmasid tegema tõsiseid korrektiive ning kutsuma autosid erakorralisse kontrolli. Ravimite puhul midagi sellist ei toimu.

Päris rabavad on ka kommentaarid artikli juures, näiteks üks neist:
"Nii et põhimõtteliselt on ravimitööstus Ameerikas 4. kohal surmade põhjustajana. Tehke rehkendused, inimesed. Just nüüd sureb mõni teie lähedastest ahnuse tõttu."