Näide, kuidas Kadri Simson valetab

Kadri Simson, keda Postimehe Arteri juhataja Ingrid Veidenberg taevani kiidab, ütleb laupäevases Õhtulehes: „Keskerakond ei ole kunagi olnud mugav partner. Me oleme olnud aus partner, me oleme pidanud kokkulepetest."

Huvitav, mida oleks selle peale kosta ehitusfirma Faciol, kellele selle „ausa" ja „kokkuleppeid pidava" erakonna peasekretär Priit Toobal kogu aeg katteta lubadusi jagas, nõnda, et vaesel võlausaldajal ei jäänud üle muud kui oma võlg kahjuga maha müüa?

Ja paljudel teistel väiksematel ettevõtetel ja eraisikutel, kellele Kesk on oma maksmata arvetega külma teinud. Tea, kuidas suhtub „ausasse" ja „kokkuleppeid pidavasse" Keskerakonda reisifirma Wris, kellelt Savisaar Nizzas 10 000-eurose tulestiku tellis ja siis külma arve tegi? 

Küllap sai petta ka kunagine koalitsioonipartner Ansip, ega ta muidu Savisaare peale nii vihane oleks. 

Simson võiks pigem ausalt üles tunnistada, et Keskerakond on olnud üks valelik ja kokkulepetest mitte kinni pidav erakond. Sest nii see ju on. Rahvast ei maksa alahinnata - igaüks saab aru, et see meeskond, kelle enda laev põleb, ei saa juhtida vabariigi laevastikku. Või et see, kelle rahapaja põhjas on auk, ei saa olla vabariigi varakambri valvuriks. 

Selleks, et Keskerakonnas oleks üldse võimalik näha partnerit, kellega ausat ja kokkulepetest kinni pidavat koostööd teha, peab see erakond esmalt HAKKAMA  AUSAKS  JA  KOKKULEPETEST KINNI PIDAJAKS. See on - tunnistama ausalt, milline ta on praegu, ja mõtlema, kas ta tahabki jääda selliseks. 

Kui jah, siis soovitaks neil liituda mõne varga- või petistejõuguga, sest nõnda on neil võimalik lühema ajaga rohkem raha kokku krabada. Kui aga ei, siis tuleb kardinaalselt muuta praegust olukorda. Tuua näiteks Siiri Oviir Brüsselist tagasi ja panna ta erakonda juhtima. Simsoni ja Toobali sugused hüpiknukud, kelle ainus väärtus on ses, et nad ei häbene inimestele silma vaadata ja valetada, võiks erakonnast üldse välja visata. Kasu neist niikuinii midagi pole.