Ansipilt tõesti ääretult loll põhjendus

Väljavõte Delfi veebist.

Peaminister Andrus Ansip ajas suust küll välja päris lolli juttu, kui põhjendas mõni aeg tagasi tasulist kõrgharidust sellega, et noorel inimesel peab olema võimalus viia oma raha ülikooli. See pole küll päris võrreldav Prantsuse kuninganna ütlusega, nagu väidab Mihhail Lotman, aga ega palju puudu tõesti pole.

Ansip, kes pole teoorias eriti tugev, ajas ilmselt midagi sassi, või sosistati talle kõrva selgeid lollusi. Ülikooli ei saa pealegi võrrelda kõrtsi või kasiinoga. Küll aga tulevad kõrts ja kasiino seoses ülikooliga mängu, kui juttu tuleb nn astmelisest tulumaksust ning suurema sissetulekuga inimeste suuremast maksustamisest. Nimelt, need, kes ei viitsi ülikoolis käia ning oma raha haridusse investeerida, vaid viivad oma raha nooruses pigem kõrtsi või kasiinosse, nende sissetulekud on ka hiljem väiksemad. Kas on siis õige trahvida ülikoolis käinud inimesi kõrgema tulumaksuga selle eest, et nad kõrtsis ja kasiinos ei käinud?!

Mis aga puutub tasulisse kõrgharidusse, siis Eestis on juba praegu kõrgharidus tasuta, neil valitud nn riigieelarvelistel kohtadel, mida riik peab vajalikuks toetada. Ülejäänud kõrgharidus aga võistleb samadel alustel kõrgharidusega kogu maailmas. Välismaal peavad eestlased kõrghariduse eest nii ehk naa maksma, sest parimad ülikoolid on tasulised. Seega pole ka Eestis midagi imelikku, kui konkurentsivõimelise hariduse eest makstakse, ja kui sellega tagatakse Eestis kõrghariduse jätkuv konkurentsivõimelisus.

Üks tugev argument tasulise kõrghariduse poolt on lisaks veel asjaolu, et raha eest haridust omandavad tudengid on oma hariduse suhtes nõudlikumad ning ei jäta naljalt oma kooli pooleli. See on ka põhjus, miks parimad ülikoolid on tasulised.

Küsimus kõrghariduse puhul ongi pigem selles, kas riik tulevikus inimeste panust haridusse trahvib või mitte. Teatavasti on kõrgharitud inimeste sissetulekud tulevikus suuremad, mistõttu neil pole probleem võtta õppelaenu ja oma õpingud hiljem palgast kinni maksta. On muidugi üksikuid erandeid, aga reeglina on kõrgharidusega inimeste sissetulekud suuremad. Kui riik kehtestab astmelise tulumaksu, siis trahvitakse just neid, kes on panustanud haridusse ning selle nimel vaeva näinud. Mistõttu saadab nn astmeline tulumaks ühiskonnale signaali, et soodustatud on pigem noorte kasiinos või kõrtsis käimine, sest noored teavad, et nende suuremaid sissetulekuid hakatakse nagunii kõrgemalt maksustama. Noortel inimestel kaob motivatsioon kõrgemale pürgida, oma hariduse ja tervise eest hoolitseda.