Wall Street Journal on avaldanud Stanfordi Ülikooli magistriõppe üliõpilaste koostatud 'rahandusliku vastutustundlikkuse indeksi', mille järgi on väike Eesti kogu maailma arvestuses paremuselt auväärsel 3. kohal.
Eestist on eespool Austraalia ja Uus-Meremaa, Eesti järel tulevad Rootsi ja Hiina. Soome on alles 22. kohal, USA 28. ja suurtes rahanduslikes raskustes Kreeka viimasel, 34. kohal. Kreekast eespool Portugal ja Island.
Kokkuvõttes hindab see indeks riikide rahanduse tervislikku seisundit. Eesti, mis on seoses kriisiga suured kärped läbi teinud, paistab väga heas valguses. Samas enamikul riikidel seisab "eesti" alles ees. Mis on paratamatu, sest kriisis tekkinud auke ei saa lõpmatuseni tulevikku lükata.
Tabelis toodud numbrid näitavad järgmist: esimene tulp - rahanduslik ruum, mis näitab, kui palju laenu võib riik võtta enne kui tabab võlakriis; teine tulp - rahanduslik teekond, mis näitab, kui palju aastaid kulub riigil maksimaalse võlakoormuse saavutamiseks; kolmas tulp - rahanduslik juhtimine, mis annab hinnangu riigi kulutamise reeglitele, rahanduspoliitika läbipaistvusele ja sellele, kas nimetatud reeglid on tegelikkuses rakendatavad.
Praegu, mil hakatakse majandusliku võimekuse puhul üha enam hindama riigi rahanduslikku tervist, on see tabel Eesti jaoks väga hea näitaja. Mis tähendab, et valitsus on ajanud kokkuvõttes õiget poliitikat. Kohvik soovitus valitsusele on: nii hoida!
Neile, kes väidavad, et paljudes riikides on olukord parem kui Eestis, võib "lohutuseks" öelda, et see nii ei jää. Tibusid tasuks lugeda mõne aasta pärast, kui ka teised riigid on sunnitud oma kärped läbi viima. "Eestisid" saab maailmas veel palju olema. Mis seab ka Eesti enda uude olukorda, sest paljud senised turud kukuvad ära ja uued tulevad asemele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar