Nõuka ajal elu näinud teavad, misasi oli kolhoos ja misasi brigaad. Lihtsustatult öeldes toimis süsteem nõnda, et kari inimesi aeti kokku ning pandi mingit tööd tegema. Seejuures ei hinnatud mitte individuaalset, vaid kollektiivset panust. Oluline polnud tulemus, vaid protsess. Kellegi sissetulek ei sõltunud sellest, mida üks või teine tegi - kõik said võrdselt. Nõnda kujunes olukord, kus väike osa, kas siis loomuomasest töökusest või kasvatusest või lihtsalt rumalusest tegid kogu töö ära ning ülejäänud vahtisid niisama, istusid jõude, tegid suitsu või panid tina. Päeva lõpuks oli olukord selline, et töökamad olid end sandiks töötanud - sest arstiabi oli kehvake, kui üldse, samuti oli toit lahja. Osa, kes asjast aru ei saanud, vajusid lausa töökohal jõuetusest kokku. Teised jälle, need, kes õppisid töödest ära viilima, elasid pikka, õnnelikku ja täisväärtuslikku elu. Sebisid naisi, tegid lapsi ja ehitasid omale põhitöö kõrvalt mitu maja, mille materjalid olid kokku varastatud.
Samasugune on olukord eurotsoonis ehk selles riikide koosluses, mis on käibele võtnud euro. See on nagu brigaad, mis on pandud tegema tööd "stabiilsuse tagamiseks". Väike osa, nende hulgas Eesti on kõvasti rabanud, et sellesse brigaadi saada, ja rabab veel, nii et keel vestil. Teeb kõik ära, mis kästakse, ja enamgi veel. Ta on kahtlemata kõige tublim, kuigi väike ja nõrguke, ja tema innustamiseks on teda isegi kiidetud, piltlikult öeldes riputatud üles tööeesrindlaste tahvlile. Selle peale on Eesti nii sillas, et valmis isegi uneajast tööd tegema. Siis on teine, suurem seltskond, kus on Iirimaa, Kreeka, Hispaania ja Portugal. See seltskond mängib kaarte, piltlikult öeldes, ja peab pidevalt suitsupausi, isegi irvitab väikse Eesti üle. Selle eest küll viibutatakse neile näppu, muud suurt midagi. Mis kummaline, raha jagatakse neile isegi rohkem, sest nad on turskemad ja vajadused suuremad. Palgapäeval on nad esimesena kassaluugi taga ja neil on aega seal seista, erinevalt Eestist, kes pidevalt palehigis töötab. Mis on tulemus? Eesti kustub vaikselt ära, jääb haigeks, väsib lihtsalt rabamisest. Siis leitakse tema asemel mõni uus selline, kes on valmis teiste eest kõik ära tegema. Ja ongi kogu lugu.
6 kommentaari:
Niru võrdlus - kolhoosi palgasüsteemist pole kohvikutöölistel aimugi. Kes tegi tööd, sai ka raha, vahel 10x rohkem kui looder.
Taat60
Parim majandusanalyys mid olen lugenud! Parem kui Noriel Roubini v6i Paul Krugmani omad mis on t2is keerulisi s6nu ja m6isteid. Lihtsale inimesele peamb lihtsalt asju selgitama, sitaharki n2iteks tuues, jne. Onju?
Eesti riik sai tasuta elektriautod ja laadimispunktid aga tiletandid püüavad neid rahvale maha müüa.
Eesti riik andis japsidele CO2 kvoote ja vastu saadakse laadimispunktid ja vähemalt 507 elektriautot.
Selles saates räägitakse isegi tuhandest sõidukist.
Küllap riigiisad püüavad teha äri ja saadud tasuta sõidukid rahvale maha parseldada:
www.whatcar.ee/media/elektriautod/Huvitaja-whatcar.ee.mp3
Väga hea allegooria, tõesti terane tähelepanek!
See, et Eesti tunnistati eurokõlbulikuks ei tähenda, et me nendest looderriikidest paremad oleksime. Oleme EU eelarve koha pealt ikka rohkem saajad kui andjad.
Miks sa tood välja negatiivse kui ühistegevuse kohta on häid näiteid:
The achievement of self-sufficiency in energy is one of the most important objectives for Damanhur.
Today, the Federation is self-sufficient in 70% of water supplies for bathrooms, thanks to solar panel installations; 35% of electricity supplies from photo-voltaic installations and small hydro-electric turbines; 90% of supplies for heating with wood, obtained from looking after the woods. In addition, 35% of Damanhurians use bio-diesel cars (there is a supply pump on the territory of the Federation) and 40% have cars that run on methane or liquid gas.
http://www.damanhur.org/index.php/sustainability/1263-a-sustainable-eco-society
Postita kommentaar