Wikileaks'i raport viitab korruptsioonile Leedu juhtivates päevalehtedes

Väljavõte Wikileaks'i veebist.

Nagu vahendab Wikileaks USA Vilniuse saatkonna memo 2007. aasta 12. septembrist, võtavad Leedu lehtede väljaandjad poliitikutelt ja ärimeestelt raha nii selle eest, et ei ilmuks negatiivsed artiklid kui ka selle eest, et ilmuks positiivsed.

Nagu rääkis saatkonna esindajatele endine ajakirjanik ja peaministri nõunik Vilius Kavaliuskas, peavad inimsed ostma meedialt õiguse, et neid ei rünnataks.

Üks Leedu tööpartei esindaja kurtis USA saatkonnale, et erakonnalt nõutakse positiivse artikli eest Leedu juhtivas päevalehes Lietuvos Rytas 25 000 litti (10 000 USD), samas kui sotsiaaldemokraatliku erakonna jaoks on vastav tasu vaid  5000 litti (2000 USD). USA saatkonna üllatuseks ei kurtnud poliitik mitte sellise tasu võtmise üle - ta pidas seda tavaliseks nähtuseks - vaid ta kurtis tasu suuruste erinevuse üle. Sellised makstud poliitilised artiklid ilmuvad lehes nagu tavaline ajakirjanduslik materjal.

USA saatkond toob ka ühe teise näite, kus Leedu suure päevalehe Respublika ajakirjanik Vale Cepleviciute rääkis ühel meediakorruptsiooni teemalisel konverentsil, et Respublika omanik ja tegelik peatoimetaja Vitas Tomkus oli aastaid keelanud kritiseerida tuntud ärimeest ja poliitikut Viktor Uspaskihh'i.

USA saatkonna memo märgib, et Leedu poliitikud jäävad aeg-ajalt vahele artiklite eest tasumisega. Näiteks käsitles Leedu eetikakomisjon juhtumit, kus Kazimiera Prunskiene, Leedu esimene peaminister pärast iseseisuvumist  ja hilisem põllumajandusminister, oli nii ennast kui oma erakonda promonud läbi hariduskampaania, mille käigus avaldati ajalehtedes reklaame. Leedu parlament otsustas siiski jätta naise selle eest karistamata.

USA farmaatiafirma Pfizer Leedu esinduse juht Raimundas Voiška rääkis saatkonnale, kuidas Respublika omanik Vitas Tomkus oli isiklikult pakkunud talle võimalust 1 miljoni liti (400 000 USD) eest hävitada ajalehes Pfizer'i konkurendid. Tomkus kasutas roppu kõneviisi ja andis kaks nädalat järelemõtlemisega. Pärast kaht nädalat võeti Voiškaga ühendust Respublika reklaamiosakonnast, ent Voiška ütles, et tal pole midagi reklaamida. Kohe pärast seda ilmus Respublikas artikkel, kuidas inimesed surevad Pfizeri tuntud toote Viagra tagajärjel. Edasi ilmusid lehes artiklid selle kohta, kuidas Pfizer küsib oma toodete eest liiga kõrget hinda, kasutades ära vaeseid haiglapatsiente ja haigeid inimesi. Voiška pilt pandi päevalehe esiküljele.

Edasi kirjutas Respublika sellest, kuidas Voiška peksis last ja artikli koopia saadeti Pfizeri peakorterisse USAs. Tegelikkuses oli Voiškal olnud tüli ühe naabripoisiga ja uurimine ei tuvastanud tal mingit süüd. Pärast seda süüdistas Respublika Voiškat Leedu ametnikele ja Pfizeri esindajatele pistise maksmises. Edasi kirjutasid Respublika ja samasse gruppi kuuluvad väljaanded, kuidas üks Pfizeri juhtidest urineeris koos peaministri nõunikuga varastel hommikutundidel purjus peaga restorani aknale. Kui politsei oli tulnud asja uurima, olid urineerijad politseiametnikule raha andnud. Pfizer uuris pärast seda ise juhtumit, küsitledes nii restorani töötajaid kui uurides sündmuskohta, aga ei leidnud mingit tõendit, et midagi sellist oleks toimunud.

Voiška rääkis saatkonnale, et Ameerika firmad ei ole nõus pistise maksmisega, samas Euroopa firmad on rohkem nõus ja kohalik ettevõtted vaatavad seda kui normaalset tegevust. Näiteks rääkis üks pangaametnik saatkonnale, et Respublika avaldas panga kohta negatiivset infot ja kui pank hakkas lehes reklaami avaldama, siis negatiivne kajastus lõppes. Panga arvates tehti õieti, et mindi mänguga kaasa.

USA firma Hill & Knowlton Leedu esindaja Mykolas Katkus rääkis saatkonnale, et korruptsioon meedia on oluline teema, ent sama oluline või veel olulisem on suhtumine korruptsiooni.  Ta ütles, et inimesed eeldavad, et iga positiivne või negatiivne artikkel on kas kinni makstud või katse raha välja pressida. Katkus lisas, et kümekond aastat tagasi oli ajakirjandus Leedus kõige usaldusväärsem institutsioon, mille toetus 70% oli isegi kõrgem kui katoliku kirikul, nüüd on ajakirjandus üks kõige väiksema usaldusega institutsioonidest, toetusega 40%.

Voiška ja teised, kaasa arvatud Katkus muretsevad Leedu "oligarhide" rolli pärast eri majandussektorites, kaasa arvatud meediaäris. Voiška märgib, et Leedu suurimad ettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi väiksed, ent 3,4 miljoni elanikuga Leedus on  nad proportsionaalselt suuremad kui neile vastavad tuntud ettevõtted Venemaal. Voiška märkis, et Leedu oligarhid takistavad välisfirmade sisenemist meediaturule ja üldse äri ajamist. Näiteks kohalik leht Kauno Diena oli Norra omanduses ja peaministri nõuniku Kavaliauskas'e väitel ainus objektiivne leht kogu riigis. Hiljuti ostis lehe üles Hermes Capital ja leht muutis kohe kurssi kallutatuse suunas. PR firma juht Katkus rääkis, et Leedu meedia ärimudel vahetab lühiajalise kasu pikaajalise usaldusväärsuse vastu. Ainus väliskapitalil põhinev suurem meediaväljaanne Leedus on majandusleht Verslo Žinios, mille omanik on Rootsi firma.

Respublikas varem 8 aastat töötanud ajakirjanik kristina Kuncinskaite Grudiene, kes töötab nüüd telejaamas TV3 rääkis, et meedia probleem on omanikud ja et ajakirjandikud töötavad väga kesistes tingimustes, väga madala põhipalgaga ja pidevas lahtilaskmise hirmus. Näiteks Respublika töötajad kahtlustavad, et nende telefone kuulatakse pidevalt pealt. Grudiene rääkis, et lehe omanik Tomkus tulöeb tihti hilja õhtul töö juurde, et muuta lugusid, mis talle ei meeldi. Töötajad püüavad kirjutada lugusid, mis talle meeldiksid ja teda ei solva. Tomkus oli lahti lasknud 20 inimest ühe artikli eest, mis tale ei meeldinud.

Tomkus ründab tihti ärisid. Respublika oli pikka aega Žalgirise korvpallimeeskonna sponsor, ent ühtäkki lasi Tomkus lahti ajakirjaniku Grudiene selle eest, et too oli kirjutanud Žalgirise uue staadioni kohta neutraalse loo. Tuli välja, et Tomkusel ei läinud parasjagu äriliselt hästi ning samal ajal pöördus Žalgiris tema poole sponsorraha palvega. Tomkuse vastus palvele oli negatiivne artikkel ajalehes. Tavaliselt rünnatakse meedias ärisid reklaamiraha kaudu. Grudiene rääkis, et Respublika avaldas mitu kriitilist artiklit Mercedeste kohta pärast seda, kui Mercedese kohalik esindus polnud pikendanud reklaamilepingut Respublikaga.