Ilvese peamine probleem: talle ei sobi kriis

Viimasel ajal on kombeks otsida vigu küll presidendi, küll presidendiproua juures. Ollakse hämmingus, et kuidas sai nii juhtuda, et oli hea kandidaat, aga presidendina paistab möku. Tegelikkuses on asi lihtsamast lihtsam ja pole vaja olla raketiteadlane, et aru saada, et Ilves valiti presidendiks nö heal ajal ja heal ajal tegutsemiseks oli tal varrukast võtta terve rida abinõusid, näiteks maksude tõstmine ja seeläbi heaoluriigi loomine. Ent vahepeal tuli peale kriis, raha kadus ära ja heaoluriigist ei räägita enam mitte üksnes Eestis, vaid juba teisel pool lahtegi. Küsimus on, kuidas üldse ellu jääda.

On selge, et selliseks ajaks Ilves ei sobi. Kriisis ei oska ta midagi teha. Ta on visionäär, aga keda kriisi ajal visioonid huvitavad, neid pole aega jälgidagi, kuna iga päev tuleb tegutseda ja tulekahju kustutada. Kriisis pole teoretiseerimisest palju abi. Seetõttu paistabki Evelin targem, tragim ja edukam. Kipub oma tähtsat kaasat nö varjutama. Aga mis ta siis tegema peaks? Istuma kodus koos oma kaasaga ja võbisema teki all?!

Ansip oskab kriisis käituda. Nõuka ajal oskas ka, saatis koerad demonstrantide peale ja asi toimis. Tema oli siis teisel pool, nagu ka praegune sõjaväe juht Laaneots. Ent nüüd on nad Eesti poole üle tulnud ja veavad kriisist välja. On selge, et kriis nõuab karme meetmeid ja Ilvese kombel siidikinnastega siin midagi teha pole. Kriisis viib ühiskonda edasi kindel juht, mitte lipsusööja.

Savisaar oskab ka kriisis käituda, aga ta on end suutnud viimaste aastatega nii kinni joosta, et ükskõik, mida ta puudutab või kuhu astub, seal kohe variseb. Tal oleks mõistlik mõned aastad nö aeg maha võtta, usaldada kaptenitool kellelegi teisele ja mõnda aega asja kõrvalt vaadata.

Tegelikkuses on nii Eestil kui teistel NLiidu maadel vedanud, sest nõuka aja lõpp oli üks pidev kriis ja nii inimesed kui kogu ühiskond on kriisis karastunud. Lääne ühiskond ei mäleta kriisi viimased 100 aastat, seetõttu on neil palju raskem toime tulla. Pole siis ime, et endised sotsmaad on kriisis paremini toime tulnud. Isegi Läti on end suutnud suuremast sitast välja vedada. Ärgem siis pahandagem, kui kriisiühiskonnas karastunud Evelin ka oma perekonnas juhtohjad üle võtab.