Saksamaal on Eesti-sugustel teedel kiiruspiirang 70 km/h, miks mitte ka Eestis

Eesti käänulistel ja kitsastel maanteedel on kiiruspiirang 90 km/h, suviti kohati lausa 100 km/h. On tavaks, et sellistel teedel sõidetakse veel kiiremini, 100-110 km/h. Lisaks sõiduautodele kihutavad suured veomasinad ja bussid.

Saksamaal, kus neljarealistel väga hea kvaliteediga ja sirgetel, eraldatud sõiduvöönditega kiirteedel on kiiruspiirang valdavalt 110-130 km/h, on Eesti-tüüpi teedel piiratud kiirus 70 km/h. Sama lugu on Soomes ja Rootsis, kus kiirust on samuti piiratud 70 km/h. Tekib küsimus, miks ei võiks Eestis, kus õnnetuste arv on elanike arvu kohta märksa suurem, kasutada sama piirangut. 90 km/h on nõuka-aegne igand, mis kehtis ajal, kui autosid oli teedel 10 korda vähem ja liiklus märksa hõredam. Praegu on olukord sootuks muutunud, valdav enamus Eesti teedest ei kannata 70 km/h suuremat kiirust lihtsalt välja. Üle 70 km/h kiirus on sellistel teedel arutu kihutamine.

Väiksem kiirus maanteedel annab liiklejatele oluliselt juurde reageerimisaega, aitab vältida vigu ning vähendada oluliselt surmaga lõppenud õnnetuste arvu.

Vastupidisele väitele, et miks ei võiks teedel 90 km/h edasi sõita, võib vastuseks küsida, aga miks ei võiks sel juhul ka linnas sama kiirusega sõita? Teed on kohati linnas ju palju paremad ja turvalisemad kui mõned suuremad maanteed. Kui linnas on kiiruspiirang seotud vajadusega vähendada õnnetusi, ja see ka töötab, siis miks ei maksa sama argument maanteedel?