Eesti kaitseb Türgit, viimane käitub nagu Venemaa

Eesti juhid nagu peaminister, välisminister ja president on väljendanud sooja suhtumist Türgi suhtes ja pooldavad Türgi liitumist Euroopa Liiduga. Selline käitumine on iseenesest huvitav, sest Türgi nimetab miljoni hukkunuga lõppenud armeenlaste küüditamist 1915. aastal ümberasustamiseks, mille eesmärk oli kaitsta armeenlasi esimese ilmasõja koleduste eest. Armeenlased ja suur osa ülejäänud maailma peab seda puhtakujuliseks genotsiidiks. Millegipärast Eesti kaitseb Türgit, kuigi Venemaa seletab tuhandete eestlaste küüditamist 1941. aastal täpselt samade sõnadega: et kaitsta eestlasi sõjakoleduste eest. Eestlased peavad aga küüditamist genotsiidiks. Türgi toetamine on sama hea kui toetada Venemaa liitumist Euroopa Liiduga, viimast aga Eesti millegipärast taunib. Eesti juhtide toetus Türgile on pehmelt öeldes skisofreeniline.