Rahandusminister Jürgen Ligi viitas, et Silver Meikari aus ülestunnistus on "riiklik kuritegu". Tekib küsimus, mida siin riigi puhul silmas peetakse? Alates 2004. aastast on Eesti jaoks riik Euroopa Liit, isegi Eesti seadused on vastavalt kohandatud ning Eesti staatus ELis on umbes sama mis Elva on Eestis. Kas korruptsioon Elvas on riiklik kuritegu? Loomulikult mitte, aga see on tõsine kuritegu kohalikul tasandil, sest pärsib elvalaste võimet teostada demokraatiat, nii nagu korruptsioon Eestis pärsib Eesti elanike võimet teostada demokraatiat. Demokraatia on aga seni parim kooselu vorm, mille inimene on suutnud leiutada. Olgu öeldud, et Euroopas jaguneb demokraatia omakorda kaheks, kus ida pool on kasutusel enamuse jõhker terror vähemuse üle ehk bolševism, läänes teostatakse inimnäolist demokraatiat, mis tähendab enamusele vastutuse võtmist vähemuse eest.
Silver Meikari ülestunnistus pole muud kui demokraatia teostamine, kus kodanikud on lausa kohustatud andma teada neile teadaolevatest võimu kuritarvitustest, teisiti ei saakski demokraatia funktsioneerida. Normaalses demokraatlikus süsteemis tähendab sellise ulatusega võimu kuritarvituse ilmsikstulek, et juhtiv poliitik, kas erakonna juht või peaminister võtab poliitilise vastutuse ja astub ametist tagasi, kasvõi võimu kuritarvituse uurimise ajaks, sest tema süütegu ei ole võimalik niikaua erapooletult menetleda, kuni ta on võimutüüri juures.
Eesti juhtide reaktsioon Meikari juhtumile on aga omane Orwelli teostes kirjeldatud totalitaarsele režiimile, kus, selle asemel, et vastutus võtta, hakatakse tunnistajat ründama, seostatakse teda vaenulike süsteemidega ja ähvardatakse tunnistaja vastutusele võtta. Eesti juhtide reaktsioon näitab ilmekalt, et Eestis ei valitse tegelikkuses demokraatia ja see pole oht niivõrd riigile ehk Euroopa Liidule, vaid on väga suur oht Eesti ühiskonnale, eesti rahvale. Kui eestlased ei suuda üles ehitada toimivat demokraatlikku ühiskonda, siis pole see oht omariiklusele, sest see kadus juba ELi astumisega 2004. aastal, vaid eelkõige oht eesti rahvuse säilumisele, sest juba praegu põgenevad paljud eesti keelt kõnelevad inimesed Eestist poliitilistel põhjustel ning avatud piiride juures on eesti väike rahvakild kerge lahustuma nii ELi kui kogu avatud maailma rahvaste paablis.
4 kommentaari:
Kas eestis on yldse pretsedenti kus keegi on kuskilt tagasi astunud? Minu meelest pannakse alati 100% tuima ja kuna meie eestlased juba yksteist h2sti tunneme, siis on ette teada, et nii l2heb iga kord ja vahet ei ole. Me oleme sellised ... kanged junnid. Au ja sydametunnistus on vaid veidrike ja ullikeste jaoks.
Eks reaktsioon sõltub ka rahva ootustest, mis seotud üldise poliitilise kultuuriga. Tagasiastumist ei vaadata nii Eestis kui kogu endise NLiidu kultuurituumis kui riigimehelikkust, vaid nõrkust. Kui Moskva metroos kedagi juhtumisi müksad ja sa viisakalt vabandad, siis saad veel sõimata, stiilis, et mis vabandad siin veel, mölakas. Kui aga Washingtoni metroos kedagi müksad, siis vabandatakse kõigepealt sinu ees, ilma et sa jõuaks veel reageeridagi.
Eesti praeguses kultuuriruumis istub demokraatlik korraldus jätkuvalt kui sadul sea selga. Isegi kui poliitikud tahaksid tagasi astuda, ei saa nad seda teha, sest neid ei kiidetaks selle eest, vaid lintšitaks ära.
Kurb. Tuima tuleb panna seega lihtsalt sellep2rast, et tahad ellu j22da. Ise saavad aru kyll, et see on vale mida nad teevad, aga tunnistada ja vabandada ei saa, kuna siis l2heb veelgi hullem trall lahti. Lihtsam on tuima panna ja oodata kuni tuleb puhkuste aeg ja inimeste m6tted rohkem grillvorstikeste ymber tiirlema hakkavad.
Huvitav kas selline seis on yldse j2tkusuutlik? Ma isiklikult tean konkreetsel, et paljud n.n. eliit inimesed on oma lapsed eestist "evakueerinud". Mulle n2itab see eelk6ige seda, et eliit ei usu, et eestit kauaks j2tkub ja nad teevad seega pikema ajalisi planeeringuid oma pere pehme maandumise heaks. Lapsed on neil 6ppimas-elamas austraalias, inglismaal, USAs ...
Viimase hetkeni panevad tuima, ja siis otsad lahti ja aidaa ise ka ...
On tõesti sümptomaatiline, et eliit ühelt poolt püüab silmakirjalikult kiita elu Eestis, teiselt poolt toetab oma võsukeste asumist välismaale. Põhjus äraminekuks on väga lihtne: pisikeses Eestis, mille rahvaarv on maailma mastaabis ühe linnakese mõõtu ja mis üha väheneb, on pakkuda tööd väga piiratud valikuga erialadel. Kõik paratamatult ei sobi saarevahtideks, kui olukorda utreerida. Samal ajal on ka ettevõtte loomine problemaatiline, sest tänapäevastele nõuetele vastavat kvalifitseeritud tööjõudu napib. See on kõigi pisikeste ühiskondade probleem, mille vastu aitab kõige paremini kõrge palgatase, mis meelitaks välistööjõudu, aga mis Eesti puhul langeb kahjuks ära. Soome ja Rootsi puhul on inimeste lahkumise probleem lahendatud kohapealse väga helde sotsiaalsete tagatiste süsteemiga, mis meelitab ka välismaalt tööjõudu. Eesti ja teiste pisikeste Balti riikide probleem on selles, et siin on vähe inimesi, siit lahkutakse massiliselt ja siia ei taha keegi ka tulla.
Postita kommentaar