Eesti peaks võtma Krugmani omale nõunikuks, mitte teda maha tegema!

Selle asemel, et tunnustatud majandusteadlast Paul Krugmani kohe maha teha, peaks Eesti juhid Krugmani hoopis omale nõunikuks palkama. Miks? Esiteks paistab Krugman olevat mitte ainult huvitatud, vaid tunneb muret, mis toimub Eestis ja teistes Balti riikides. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on see juba suur asi. Tark inimene ja tark rahvas ei kuula ainult neid, kes teda kiidavad, vaid ka neid, kes teda kritiseerivad, viimastest on isegi rohkem abi, sest võimaldavad vältida hilisemaid vigu.

Teiseks ei saa Eestist vaadatuna Eesti praegust majanduslikku "edu" sugugi takka kiita, nagu seda teevad mitmed välismaised riigijuhid. Eesti on käitunud nagu pereisa, kes on maksnud pangale tagasi kõik laenud, saanud selle eest pankuritelt kiita ja medaleid rinda, ent kodus ootavad teda nälginud lapsed ja töötu naine, kes peavad rahapuudusel puulehti sööma või sootuks tänavale kerjama minema. On terve rida majandusteadlasi, kes peavad sellist olukorda igati normaalseks ja räägivad, et nõnda kohandub majandus paremini uute oludega ning võimaldab efektiivsemalt tööle hakata. Ent Eesti puhul, kus inimesi on niigi vähe ja valitsus näeb hirmsat moodi vaeva ja kulutab suuri summasid raha, et lapsi üldse sünniks, tähendab selline pealesurutud kohanemine paratamatult suure hulga inimeste väljarännet. Erinevalt Ida-Saksamaast, kust pärast Saksamaade ühinemist samuti inimesi palju välja rändas, ent kuhu Saksa keskvalitsus pumpas tohutul hulgal raha, nii et idapool ei erine enam oluliselt läänest ja inimesed tagasi kolivad, toetab EL Eestit ja teisi vaesemaid osariike ainult teatud piirini. Kreeka, Portugali, Hispaania ja Iirimaa hädad tulevad praegu just sellest, et nende jaoks on see piir saabunud ja eurotoetused ära kukkunud. Ei tasu unustada, et kolmandik Eesti majandusest põhineb praegu just eurotoetustel, ehk eurorahast makstakse välja pensione ja õpetajate palku. Eesti jaoks on hädavajalik mõelda, mis saab siis, kui need toetused ära kukuvad. Siis võib Eesti end leida samasuguses või veel hullemas olukorras kui Kreeka, sest erinevalt Kreekast Eestis siseturg praktiliselt puudub. Eesti on täielikus sõltuvuses välisturgudest ja kui välisturud on madalseisus nagu praegu, kuivab kiiresti kokku ka Eesti kasv. Praeguse poliitika jätkudes ähvardab Eestit kiire tühjenemine.

Kolmandaks pole Eestil ilus kärpemeetmeid takka kiita, sest isegi Eesti jaoks polnud kärped mitte teadlik poliitika, vaid väliskeskkonna poolt peale surutud ainuvõimalik valik, mida heal ajal poleks kindlasti toimunud. Kärped tähendavad paratamatult ka rahvastiku kärpimist, seda just pikas perspektiivis, mis tähendab, et kärbete tõttu jäävad Eestis sündimata kümned tuhanded lapsed. On loomulik, et valitsus teeb ka halva mängu juures head nägu, aga kärbetega kaasnenud sündivuse langus ja tööjõu kiire väljavool ei ole mingil juhul eduka majanduspoliitika näitajad. Eesti jaoks on kärped laiemas plaanis hukatuslikud, sest majandus sõltub täiel määral ekspordist ja kui eksporditurud hakkavad kärpima, kuivavad nii eksport kui kogu majandus kokku. Tasub meeles pidada, et Eesti suutis end ekspordi abil vee peal hoida ainult tänu sellele, et välismaal ei olnud radikaalseid kärpeid veel toimunud ning naabritel Soomel ja Rootsil läks suhteliselt hästi. Niipea kui välismaal hakati otsast kärpima ning Soome ja Rootsi majandus jahtusid, kuivavad kiiresti kokku nii Eesti eksport kui ka majandus. Bulgaaria, mis kärpis nagu Eesti, ent mille naaber on Kreeka, pole seoses kärbetega mingit edu saavutanud.

Eesti jaoks on peamine küsimus mitte see, mis oli seljataga - sellele rõhuvad praegu Eesti juhid - vaid mis ootab ees. Eesti on praegu sattunud kärpespiraali, kust välja tulla enam ei osata, seetõttu on asutud otsast Eestit hävitama - üksteise järel pannakse kinni koole, päästekomandosid ja muid asutusi, mille sulgemisest polnud mõned aastad tagasi veel juttugi, sest sinna pumbati miljoneid kroone maksumaksja raha. Just see, kuhu Eesti oma kärbetega välja jõuab, on võtmeküsimus, mida näib Paul Krugman kui kogenud majandusteadlane teadvat ja mille osas võikski Krugmani nõu kuulda võtta. Tasub meeles pidada, et sarnaselt Eestiga suures osas ekspordile orienteeritud Jaapani majandus on viimased 20 aastat olnud stagnatsioonis. Samasugusesse lõksu võib sattuda Eesti. Kärped hävitasid Eestis suure osa siseturule suunatud ettevõtlusest, välisturgude madalseisu tõttu on kärbumas eksport, eurotsooni nõuete tõttu pole võimalik ka hindu ja palku tõsta, mistõttu on praeguse poliitika jätkudes määratud Eesti elu pikkadeks aastateks vinduma.