Eesti geograafiline asend, kus ta on pea igast küljest ümbritsetud merega, annab alust arvata, et eestlased olid juba tuhandeid aastaid tagasi maadeavastajad. Neil lihtsalt olid selleks väga head eeldused. Ilmselt vastab tõele, et Eestist pärit meresõitjad, nn viikingid (kah arvatavalt eesti päritolu sõna, kui arvestada, kui levinud on perenimi Viik) vallutasid ümbritsevaid alasid, näiteks on teada, et viikingid põletasid maha ja rüüstasid Rootsi kunagise pealinna, Sigtuna linna. Eestlased kontrollisid tol ajal strateegilist ida-lääne veeteed mööda Soome lahte ja Volga jõge kuni Kaspia ja Musta mereni. Suur tõenäosusega oli tugevus ja vabameelsus ka põhjus, miks eestlased ei võtnud vabatahtlikult vastu ristiusku, seda polnud lihtsalt vaja. Kuni ajani, mil Eestit ümbritsevad alad olid ristiusu vastu võtnud ja kurva ajaloolise kokkusattumisena, kus Rooma paavsti ristirüütlid olid saanud Kristuse sünnimaal Araabias haledalt peksa, tuli neil oma nime päästmiseks ka kulude katmiseks midagi ette võtta, mistõttu eestlaste alad kuulutati kristuse ema Maarja maaks ning need vallutati kambaga, kus osalesid ristiusu vastu võtnud rahvad: sakslased, prantslased, taanlased, rootslased ja venelased. Eestlastel ei õnnestunud ida- ja läänekristlasi ehk venelasi ja sakslasi omavahel otsustavalt tülli pöörata, mistõttu eestlased allutati aastasadadeks, nii nagu talitasid venelased ja hiinlased kunagi Aasiat valitsenud mongolitega. Eestlaste alistamist on ajaloolased vaadelnud kui röövretke, et kätte saada eestlaste vara.
Vaatamata sellele, et eestlased olid aastasadu alla surutud, ei ole mingi põhjust, et nad peaks jätkuvalt oma alistajate kintsu kaapima. Täiesti ekslikud on väited, et kui eestlased ei laku parasjagu idapoolse naabri taldu, siis peab ta tegema sedasama läänepoolsega. Eestlased ei pea võistlema, kes suudab paremini naabri taldu lakkuda ega valima parimaid talla-lakkujaid juhtideks. Aeg on muutunud ning praegusel interneti-ajastul, kus üks inimene võib mõne aastaga luua triljoni dollarilise ettevõtte ning internet võtab rajalt maha kümnete miljonite elanikega riike nagu Egiptus, ei ole maailma vallutamiseks, piltlikult öeldses muud vaja kui kiiret internetiühendust. Kuivõrd eestlased on ajalooliselt valitsenud ümbitsevaid alasid, olnud meresõitjad ja maadeavastajad, siis on loomulik, et eestlastel on eeldused edukaks seilamiseks interneti-merel. Selleks tuleb lihtsalt luua vastavad tingimused.
Eesti peab hoolikalt kaaluma, kas jätab oma interneti-meresõitjad, olgu nad siis piraadid või kaupmehed saatuse hooleks. On loomulik, et välisriigid nõuavad maailmameredel seilavad piraadid Eestilt välja, aga kas Eesti peaks sellistele nõudmistele tingimusteta alluma. On ju teada, et USA valitsus kasutab vangistatud häkkerite abi kübersõjas teiste riikidega ja vabastab vangid ennetähtaegselt tingimusel, et nad USAsse elama jäävad ja sealset kübermaailma arendavad.
Niisamuti ei tohiks Eesti juhid ei nüüd ega tulevikus alluda võõraste rahvaste provokatsioonidele. Ei ole mingit põhjust, miks peaks laskma Rootsi pankadel röövida paljaks Eesti rahvast, mille tagajärjel on eestlased sunnitud oma ajalooliselt kodumaalt lahkuma. Ulatuslikud kärped Eestis tehti sisuliselt Rootsi pankade huvides, nii nagu suruvad Saksa ja Prantsuse pangad läbi nende lõa otsas tantsivate poliitikute peale kärpeid Kreekas, kuhu need pangad on laenu andnud.
Eestlased peavad arvestama, et võrreldes tuhande aasta taguse ajaga pole maailmas midagi muutunud. Nii nagu siis, käib ka nüüd sõda erinevate maade ja rahvaste vahel, ainult sõjapidamise viis on muutunud. Kui enne sõditi vara ja territooriumi pärast, siis nüüd käib sõda raha ja tööjõu pärast. Eesti juhid peavad tegema kõik endast oleneva, vajadusel piirama näiteks raha väljavoolu läbi Rootsi pankade, et peatada tööjõu väljavool. Eesti president ei peaks Rootsi pankade õhutusel takka kiitma eestlust hävitavatele kärbetele, vaid kuulama ja järgima sõnumeid, mis talle saadetakse. Nii nagu Rootsi kuningas ei talitaks Rootsi riigis kunagi rootsi rahva huvide vastaselt nii, et rootslased peaks massiliselt oma maalt lahkuma, isegi kui teda selle eest välismaal kiidetakse. Ühe maa juht lihtsalt ei teeks kunagi nii.
2 kommentaari:
See on õige, et oleme finantsorjad.
Kas ükski Eesti riigiisa on tuletanud meelde ÜRO resolutsiooni 2012 aasta kohta: http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/64/136
Esimene reakstioon on, et ühistu = kolhoos....aga vaatame korra USA-d.
USA Senati otsus: http://www.gpo.gov/fdsys/pkg/BILLS-112sres87is/pdf/BILLS-112sres87is.pdf
- Whereas in the United States, there are more than 29,000
cooperatives with 120,000,000 members;
Whereas cooperatives in the United States generate
2,000,000 jobs and make a substantial contribution to
the economy of the United States with annual sales of
$652,000,000,000 and assets of $3,000,000,000,000;
Naaberriigis Soomes on pangandus ja kindlustus (finantsvahendus) just ühistute käes aga meil? Meil on see seadusandlikult ära blokeeritud selleks, et välismaised finantsasutused saaksid igaaastaselt kasseerida meilt "orjanduslikku maksu" ca 10-12 miljardit krooni aastas - ainuüksi osaga sellest rahast saaks lahendada õpetajate, päästjate jne probleemid. Soomes nii ongi.....
Vaadake ÜRO resolutsiooni alusel loodud rahvuslikke komiteesid: http://social.un.org/coopsyear/regional-national-launch.html
Muidugi Baltikumi me seal ei näe.
Vaadake Soomet - enamus meile tuntud kaubamärke on hoopis ühistud: http://www.pellervo.fi/ - sealjuures kuulub Soomes ühistutesse 7 miljonit liiget (keskmine soomlane kuulub korraga mitmesse ühistusse).
Meil kahjuks võimurid sellel teemal rääkida ei taha. Räägivad küll vabakonnad (http://vabaisamaalinekodanik.ee/?news=konverentsuhistegevus-eesti-voimalus) aga sedagi liiga tagasihoidlikult.
Elagu ühistupõhine haridus ja majandus.
http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=773603
Postita kommentaar