See on üks, rahvusromantiline tõde, mida eestlased armastavad uskuda ja mida eestlaste kannatuste tõttu on hakatud Läänes vaikselt aktsepteerima. Teine tõde, mida usutakse rohkem nii Läänes kui Venemaal, on selline, et tegemist polnud mitte mingi eestlaste sangarliku kaitseoperatsiooni, vaid sakslaste vastupanuga selleks, et hävitada juutide massitapmiste jälgi Kloogal ning tagada Saksa sõjaväe riismete turvaline lahkumine. Tõsi on loomulikult see, et koos Saksa sõjalaevadega pääsesid Läände paljud eestlastest põgenikud.
Siinkohal ei saa mainimata jätta, et ajal, kui eestlased koos sakslastega (kes olid selleks ajaks sisuliselt sõja juba kaotanud) Sinimägedes oma vabaduse eest võitlesid, lõid soomlased sakslastest lahku ja tegid venelastega diili: sõlmisid vaherahu ja säilitasid iseseisvuse. Rahu tingimused olid soomlastele küll karmid: nad pidid loobuma Karjalast ja tagama venelastele juurdepääsu Porkkala baasidele, aga tagantjärele pole seda kokkulepet kahetsetud. Soome kaotused oma territooriumis olid võrreldavad sellega, kui Eesti oleks loobunud rahu sõlmides Narva-tagusest alast ja Petserimaast, mis nagunii on tänaseks läinud. Igal juhul tegid soomlased eestlastest targema otsuse. Vastasel korral oleks nad lihtsalt oma kallist vabadusest ilma jäänud. Nii tekib paratamatult küsimus, kas eestlased mängisid oma Sinimägede-afääriga maha šansid riikliku iseseisvuse taastamiseks ja andsid venelastele formaalse võimaluse Eestisse tungida.
Olgu siin ära toodud Soome kaotused:
Ja kas tasub Sinimägede lahinguid niiväga afišeerida, kui on teada, et seal tapeti asja eest teist taga ligi 35 tuhat liitlaste poolel võidelnud vene sõdalast. Tuleb arvestada seda, et need sõdurid aeti surma Stalini käsul, mitte ei teinud seda oma vabal tahtel. Nimelt oli Stalinil kiire Berliini jõudmisega ja tema ahnuse jaoks polnud ükski ohver suur. Kas on mõtet jätkuvalt triumfeerida ühe idioodi lollusi?! See idioot polnud isegi venelane, vaid grusiin. Siit edasi võib muidugi küsida, kuivõrd õigustatud on sõjas hukkunud vene sõdalastele paigaldatud nn Pronkssõduri ümber kulgenud triangel. Kas tõesti arvatakse, et need sõdalased olid okupandid? Sellisel juhul on ka Eesti sõdurid praegu Afganistanis okupandid, aga millegipärast kiidetakse neile takka.
Siinkohal ei saa meenutamata jätta, kes Eesti iseseisvuse enne sõda õigupoolest maha mängisid: need olid riigipea Konstantin Päts ja sõjaväe juhataja Johan Laidoner, kes oma ebaseadusliku võimuhaaramise kindlustamiseks ühtlasi vaigistasid ajakirjanduse ja keelustasid erakondade tegevuse. Selline isehakanud valitsus oli kahtlemata mõjutatav igast ilmakaarest ning pole ime, et Staliniga sõlmiti reeturlik baaside leping, mis aitas venelastel muu hulgas Soomet rünnata. Võimalik, et Pätsil olid Staliniga vanad suhted, sest seni pole teada selle 15 miljoni kuldrubla saatus, mis anti Eestile üle pärast Tartu rahulepingut ja millest osa pandi väidetavalt Harju panka, mille üks omanikest oli omakorda Konstantin Päts. Oli ju Eesti esimene riik maailmas, mis nõukogude venemaad tunnustas. Väidetavalt pööritas nõukogude vene valitsus läbi Eesti pankade ka muud raha.
10 kommentaari:
Nõukogude Venemaad tunnustas esimese riigina tegelikult Afganistan, millega see juba 1919 diplomaatilised suhted sõlmis. 1921 kirjutati alla mittekallaletungilepingule. Kunstiline käsitlus sellest ajast on antud mängufilmis "Миссия в Кабуле".
Eesti sõdurid Afganistanis on loomulikult okupandid. Nad osalevad NATO poolt juhitavas sõjalises okupatsioonis, mis leiab aset ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi alusel. Wikipedias on see näiteks kantud sõjaliste okupatsioonide nimekirja, kuhu kuulub ka Balti riikide okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.
Arvamust, et Eesti oleks saanud Stalinilt iseseisvuse kui meie kangelaslikud Vabadusvõitlejad poleks Sinimägedes Punaarmee massilist erünnakut peatanud, on raske tõsiselt võtta.
Soomlased säilitasid oma iseseisvuse ikkagi seetõttu, et nad tegid Soome vallutamise Stalinileliiga raskeks.
soome sõdimine punaarmee vastu oli tähelepanuväärne... aga lahinguid peeti kõigest viis kuud ja fakt on see, et truman ja churchill nõudsid stalinilt soome vallutamisest loobumist... ja stalinile see isegi sobis sest strateegiliselt tähtis eesti oli käes ning nagu me kõik juba teame jäi soome nsv liidu satelliitriigiks.
Äkki autor teab midagi, mida meie ei tea. Üldlevinud arvamuse kohaselt Eestil siiski ei saanud olla sellist läbirääkimispositisiooni, mis võimaldanuks Nõukogude Venemaale öelda: võtke Petserimaa ja Narva-tagune ning jätke meid rahule. Ei olnud ju ka inimesi sellise ettepaneku esitamiseks, sest Eestil puudus Eesti juhtkond. Eesti oli sellal teatavasti siiski Saksa okupatsiooni objekt.
Talvesõjas edukas Soomes oli olukord hoopis teine.
"Nii tekib paratamatult küsimus, kas eestlased mängisid oma Sinimägede-afääriga maha šansid riikliku iseseisvuse taastamiseks ja andsid venelastele formaalse võimaluse Eestisse tungida."
Nii lapsikut juttu on raske kommenteeridagi.
Lapsik jutt. Nõukogude Liidul ei olnud 1944. aastal mingit kavatsust Eesti iseseisvust taastada.
Kas see peaks olema tõsiselt võetav kirjutis? Esiteks ei toimunud 1944.a. Eestis mitte mingit "II vabadussõda" ja eestlaste panust rindetegevuses ülistavad peamiselt eestlased ise. Tegelikult oli kogu lahingute raskus peamiselt saksa ja SS-vabatahtlike üksustel. Vaid mõned üksikud kangelaslikud episoodid saab kanda eestlaste arvele. Selline on paraku reaalsus. Mis puutub võimalust eestlastel millegi üle läbi rääkida siis oli see meie wannabe poliitikute puhul vaid see kui kiiresti nad kaatriga Rootsi sõidutatakse ja kui palju pärast raha antakse või nänni kaasa lubatakse võtta. Rindevõitlejatest jõudsid Rootsi väga vähesed ja ka paljud neist anti hiljem välja. Mingit "eksiilvalitsust" sisuliselt ju ei eksisteerinud, oli vaid käputäis aferiste ja end ära kasutada lasknud lollpäid.
Uskumatu propagandanupuke, millisteks padupunasteks on sm Inno js sm Irja vahepeal hakanud.
Isegi nõukogude/sionistlik võltsing a la Klooga tapalaagrid on välja toodud!
Muide, see kuulus "puuriidafoto", mida alati Kloogat puudutavates käsitlustes avaldatakse, on ümbruses märgata askeldamas furashkades ja nn täitornides soldateid, millised peakatteid teatavasti alates 1941 aastast ei kasutatud. Seega on tegamist tuntuvalt varasema fotoga, tõenäoliselt kollektivideerimisaja metsikuste kohta Stalini-Venemaal.
See, et kogu holokaustifabriseeringule põhineb kogu kaasaegne ajaloomütoloogia ja poliitiline kord, pole uudiseks enam kellelegi, võibolla ainult blogipidajatele endile (kes iganes neid lookesi treib)
Inno on muutunud debiilikuks. Loll vasakpoolne tibla.
Irja isa, kes oli Kloogal väljaõppelaagris, nägi ise pealt, kuidas juudid, halg selga seotud, ise riita marssisid. Kus suitsu, seal tuld, kõike pole mõtet maha ka tampida, ehk nagu öeldakse, don't shoot the messenger.
Postita kommentaar