Michal naeruvääristab kogu õigusruumi ja valitsust

Michal'i keisi puhul tuleks minu arvates eraldi välja tuua veel see, et jätkates justiitsministrina, olles ise kahtlustatav kuriteos, ei naeruväärista ta mitte ainult iseennast, vaid ka kogu õigusruumi ja valitsust.

Millisel valitsusel on sendi võrragi usaldusväärsust, kui selle justiitsminister, kes peab nagu Caesar'i nainegi olema ülevalpool igasugusest kahtlusest, toimetab oma ametis edasi, nagu poleks juhtunud midagi?

Enne prokuöride ja kohtunike ametisse nimetamist tuleb neil läbi teha põhjalik taustakontroll - uuritakse, kas nad on selleks ametiks piisavalt kõlbeliste omadustega, ega nemad või nende perekonnaliikmed ole pannud toime mingit kuritegu ja nõnda edasi. Ühesõnaga soovitakse tagada, et riigi teenistuses olevatel õigusametnikel oleks täiesti puhas renomee.

Õigusala kureerib Eesti Vabariigis justiitsminister. Mäletan oma praktikast Tallinna prokuratuuris, kuidas oma tausta pärast kahtluse alla sattunud abiprokurörikspürgijat intervjueeris tollane justiitsminister Märt Rask. Kes pidi siis kindlaks tegema, kas too kandidaat ikka on prokuröriametiks kõlbulik. Kahtlus tekkis, kuna üks tema pereliige oli kriminaal. Mis sellest järeldub? Prokurörikspürgija puhul rippus tema ametissenimetamise kohal kirves juba ainuüksi tema pereliikme kriminaalsuse tõttu. Nüüd on aga see inimene, kes prokuröre ametisse nimetab ja nende ametisse sobivust vaeb, ise kriminaalkuriteos kahtlustatav. Mis muudab kogu riikliku õigusruumi groteskseks. Seda võib võrrelda olukorraga, kus seifi pannakse valvama varas või lasteaeda juhatama pedofiil.

Kas keegi kujutab ette olukorda, kus Riigikohtu esimehele esitatakse kuriteokahtlustus, kuid ta jätkab sest hoolimata Riigikohtu esimehena, mõistes jätkuvalt kui õige mees teiste üle kohut, kiirustades prokuratuuri tagant ja nimetades kahtlustuse aluseks olevaid väiteid "laimukampaaniaks"? Ma ei usu, et keegi endale sellist Eestit ette kujutaks/tahaks ette kujutada. Kuid niisama puhas renomee nagu Riigikohtu esimehel peab olema ka justiitsministril, kes kuulub koos Riigikohtu esimehe ja õiguskantsleriga Eesti Vabariigi kõige kõrgemate justiitsametnike hulka. Ka tema on omamoodi kohtunik, vaagides prokuröride ja kohtunike ametisse sobivust.

Lisaks sellele diskrediteerib Michali kahtlustus kogu valitsust. Sest valitsus on võtnud Michali menetluse suhtes nagu Michalgi eitava-äraootava seisukoha, mõistmata sealjuures, et käitudes nagu Michal, neid ka nähakse Michalitena. Kamba kahtlustatavatena. Kamba kriminaalidena.

Kes on aga Michali ametist kinnihoidmist kritiseerinud? Õige, sotsid. Mikser nõuab juba uljalt Ansipilt selgitusi.  Järgmistel valimistel näeme :)!