reede, 22. veebruar 2013

Pidev vastandumine on Eesti ideelisse pankrotti viinud

Väljavõte Postimehe veebist.

Juhan Kivirähul on õigus, kui ta ütleb intervjuus Postimehele, et Reformierakond on jõudnud ideelise pankrotini. Kuivõrd Reformierakond on Eesti juhtiv erakond, mis annab suuna kogu riigi arengule, siis kokkuvõttes on selle erakonna vastandumise-poliitika viinud kogu Eesti ideelisse pankrotti.

Vastandumise poliitika pole Eestis õigupoolest midagi uut. Kui aus olla, siis on kogu iseseisvusaegne poliitika olnud üks vastandumise poliitika. Ehk Savisaarele vastandumise poliitika. Loosung on olnud "Kui te meid ei vali, siis tuleb võimule Savisaar". Seda 20 aastat järjest.

Isamaa noored poisid tulid pärast taasiseseisvumist võimule vastandumisega endistele kommaritele, ehk siis Savisaarele. Hiljem, kui Isamaa poisid võimu pärast omavahel kaklema läksid, lõid noored reformierakondlased selle rolli üle ja olid ise kõige suuremad vastandujad. Vahepeal mängisid suurimaid vastandujaid Res Publica poisid. Huvitaval kombel on see Savisaarele vastandumise skeem senini hästi töötanud. Savisaar on sellele muidugi ise ka kaasa aidanud, mängides mängu, et "mina teiega ühes liivakastis ei mängi". Ta on olnud selline paks poiss, keda teised oma kampa ei võta. Eesti väikses külaühiskonnas on selline lapsik kambakraatia ja ühe erineva tümitamine olnud väga populaarne. Teisalt on Savisaar leidnud omale poolehoidjaid nende hulgas, kes armastavad aidata nõrgemaid. Ka neid inimesi on, aga paraku vähem kui paksu poisi tümitajaid.

Savisaarest on ühiskonnas maalitud tont, kes käib ja puistab alalõpmata võiladusid ning kuulab muudkui teisi pealt, viimasel ajal mehkeldab kõvasti venelastega. Savisaare teema on nii aktuaalne, et Eesti arengu sisulised küsimused on jäänud 20 aasta jooksul arutluse alt välja. Õnneks on elu ise ette veeretanud teemasid nagu NATO ja ELiga liitumine. Liitumistega koos on käinud jutt, et liituda on vaja, sest siis saabub õitseng, umbes nagu nõuka ajal räägiti, et on vaja kommunismi ehitada. Nüüd aga, kui lapski näeb, et õitsengust on asi kaugel ning eestlased lahkuvad olude sunnil oma ajalooliselt kodumaalt, jääb liitumiste ja vastandumise jutust väheks. Vaja on hakata asju sisuliselt arutama.

Tee sisuliste aruteludeni saab olema vaevaline. Esiteks on rahva poolt valitud otsustajad mitte idee-inimesed, vaid tublid vastandujad. Praktiliselt kogu riigiaparaat on komplekteeritud vastandujatega. Vastandumise poliitika tõttu valitseb Eestis sama põhimõte, mis natsi-Saksamaal või bolševistlikul Venemaal: "kui sa pole meiega, oled sa meie vastu", seda igal tasandil. Selliselt korralduselt mingit helget ideed nõuda pole kahjuks võimalik. Kokkuvõttes on selline ideeline pankrot Eesti ideelise ja praeguseks juba majandusliku ja rahvusliku allakäigu peamine põhjus.

Kommentaare ei ole: