Miks ei kõla Eesti hääl Euroopas?

Ma mäletan selgesti, kuidas Toomas Hendrik Ilves esimest korda presidendiks kandideerides lubas, et ametisse asudes näeb ta vaeva, et Eesti hääl hakkaks Euroopas kõlama. Nüüd on sellest omajagu aega möödas, aga mida pole, on Eesti kõlav hääl Euroopas. Ma ei näe ega kuule, et Eesti hääl kõlaks rohkem kui see oli Arnold Rüütli ajal, kui välja arvata mõned johmas peaga tehtud Twitteri postitused ning ammu igavaks muutunud jutud Skype'i kohta.

Milles siis asi? Miks Ilves ei kasuta oma positsiooni ja võimeid Eesti hääle kõlama panemiseks? Või karjub Ilves vales kohas? Meenub näiteks see, kuidas Eesti toetas Suurbritanniat kärpekavade juures, aga nüüd, kui britid tahavad Euroopa Liidust välja astuda, kui ELi eelarvet otsustavalt ei kärbita, ei kuule me Eestis neist enam midagi. Miks siis ometi? Kas nad pole järsku enam sõbrad?

Või Gruusia teema. Eesti oli kõva grusiinide toetaja ja läks koguni saladuskatte all Gruusia eest sõtta. Eesti president võttis Gruusias tribüünidel sõna ja jõi end nii kapsaks, et oleks äärepealt Kaczynski lennukis Tallinna jõudes otsad andnud. Mis on Gruusia teemast nüüdseks saanud? Kui kaugel on Gruusia liitumine Euroopa Liidu ja NATOga? Miks president Ilves ei lase sel teemal Euroopas kõlada? Olgugi, et Saakašvili hakkab võimu kaotama, aga eestlasi peaks huvitama gruusia rahvas, mitte mõni lühiajaline türann.

Eesti oli suur USA sõber ja saatis oma poisid Iraaki ning Afganistani surema. Selle eest võiks Eesti hääl kõlada USAs ja kogu maailmas, Eesti kaubad peaks olema eelistatud nii Iraagis kui Afganistanis. Kahjuks ei ole midagi kuulda Eestist Lähis-Idasse suunduvatest vagunitest või konteineritest, Eesti firmadele antavatest tellimustest sõjast räsitud riikide ülesehituses. Selle asemel tõuseb müük hoopis Venemaale, mis pidi turu mõttes olema täiesti mõttetu ja perspektiivitu koht, mistõttu võib venelasi riigi tasemel sõimata ja mõnitada. Üle eestlaste peade edendavad müüki Venemaale hoopis soomlased ja sakslased, vaatamata sellele, et nad ei oska õieti vene keeltki. Milles siis asi, miks Eesti on vaatamata tohutule panusele jätkuvalt autsaider ja teistel sabas sörkija. Miks ei kõla Eesti ega eestlaste hääl?

Kummalisem kombel kõlab eestlaste hääl Euroopas mitte presidendi suust, vaid nende eestlaste kaudu, kes on sunnitud olude sunnil oma kodumaalt lahkuma ja mujalt inimväärset elu otsima. Lahkutakse perede kaupa, kuna riigi juhid pole loonud oma rahvale kodumaal elamiseks tingimusi. Häbi peaks olema Eesti juhtidel, nad peaks silmad peast häbenema, aga neil jätkub veel jultmutust rahva tagant varastada ning inimeste üle irvitada.