laupäev, 1. november 2014

Lolluse akadeemia

Eestis on millegipärast kombeks eelistada majanduses kõigi teiste ees IT-sektorit ja pumbata sinna ohjeldamatult (loe: sadu miljoneid eurosid) maksumaksja raha, kuigi selles sektoris tegijad, võtame näiteks töökuulutuste portaali endise vedaja Raivo Heina, ei oska saadud rahaga midagi muud mõistlikku peale hakata, kui et anda see ära niigi juba rikkale mehele Richard Bransonile, et viimane saaks veel suuremas luksuses püherdada. Seejuures oskab Branson hästi Heina-sugustelt tüüpidelt raha välja meelitada selliste mõttetustega nagu turimisreis kosmosesse, mida juba kümmekond aastat ette valmistatakse ja mis kunagi ei teostu. Paarisaja tuhande euro eest oleks saanud Eestisse luua hea mitu ettevõtet ja töökohta, aga ju siis teab Hein, et Bransonil on seda raha rohkem vaja.

Eesti inimene plaksutab sellistele mõttetustele rõõmsalt kaasa ja valib jätkuvalt selliseid tegelasi nagu Eerik Kross, kes ainult lollustega silma paistabki. Siin võib öelda, et käbi ei kuku kännust kaugele: juba tema isa vahetas põhimõtteid vastavalt tuule suunale nagu oma särki, Eesti mehest sai Kremli ööbik ja siis jälle üleöö kõige kõvem Eesti mees.

Kokkuvõttes pole midagi imestada, kui Eestis inimestelt raha välja petetakse, see välismaale viiakse, nii et Eestis pole enam tööd ega raha, mistõttu ka lihtsatel eestlastel pole elu sees hoidmiseks midagi muud teha, kui välismaale põgeneda.

9 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

IT sektor tegelikult koosneb 0-dest ja 1-dest. Siin on eriti hea hämada "majanduskasvust",rääkida "arengust", kurta liig kõrge palgatõusu üle. Vanasti olid kirik ja kloostrid, kui maksid 60000 palve eest siis seda oli ikka vääga raske kontrollida kas mungad lugesid 6 või 60000 palvet. Nii ka IT sektoriga, siin on parim koht hämamiseks. Kas eesti on mõne üldkasutava programmiga jõudnud maailmasse? Soomlastel on Kymdata, Progman j.n.e. Eestlastel on ettenäidta E valimised mis toob värdisid riigikokku ja vist kõik peale ID kaardi? Muidugi on tasuta eestikeelseid ja meelseid programmijupikesi ja mingit sogast "majandustarkvara" mis alatihti kinnijookseb.

Anonüümne ütles ...

Eestis ITs pole puudust ei töökohtadest ega rahast (ja ma ei pea silmas riigiraha, mis on köömes). Eesti IT "probleem" on ekspordi suuruse moonutus – ebasoodsa maksukeskkonna tõttu registreeritakse reeglina kasumit ja intellektuaalseid õigusi omav emafirma kuhugi mujale, näiteks ameerikasse või inglismaale ja koha peale jääb ainult varata, aga töötajatega ettevõte. Kuigi tööd tehakse palju ja väärtuslikku, siis ametlikuks ekspordiks jääb vaid see summa, mille suuruses esitab töötajatega eestis asuv ettevõtte varasid omavale ettevõttele välismaal tööjõukulude arve. Reaalselt valminud intellektuaalne vara mis liigub töötajatega Eesti firmast ameerika "emafirmasse", mille väärtus on palju suurem, aga kuskil ei kajastu.

Anonüümne ütles ...

Vahel Inno kirjutab justnagu iga lugenud ja mõtlemisvõimeline inimene. Vahel oleks nagu mõtlemisvõimel juhtme valesse pistikusse toppinud. Krossist kirjutades.
Kolme katku vahel, Michelsoni immatrikuleerimine, neli monooogi... ja teised on kõike muud kui Kremlile pugemine. Peaasjalikult (kirjanduslikku kudet kõrvale jättes) on neis tegemist eestlasi julgustavat lugudega, et vastu pidada. Sellised eneseusku tõstvad lood. Veelgi avatumalt ei saanud toona kirjutada. Raiu see täitesulepeaga endale kõrva taha! Leberechti ja Kuusbergi võime kõrvale jätta, aga teised kirjanikud kõndisid kõik toona õhukesel jääl. Avatuma teksiga ei saand kirjutada. Meie ainsat marinisti Herman Sergot sunniti ju tervet peatükki Kodusadama lõppu juurde kirjutama. Muidu ei lubatud avaldada. Neid lugusid on veel ja veel.

Anonüümne ütles ...

Ei ole see Sergo ainus marinist midagi, kõigest üks paljudest ja keskmisepoolne.
Parim on ilmselt August Mälk, Saaremaa mees. Täitsa head on ka vennad Tuulikud. Albert Uustulndi ei tohi ära unustada, ehkki teda viimasel ajal rohkem laulude järgi teatakse. Ja Smuuli Juku kirjutas kah üht-teist merest, kui ma õigesti mäletan. Veel on merekirjanikud Julius Oengo, Jakob Mändmets, Viljo Anslan. Gailitil on "Kerge Mari" - või ikka "Karge meri", Parijõel "Laevapoisi päevilt", Saluril "Puusõda", Heino Välil "Felslandi hirmus mereröövel"... Noorematest on nii Õnnepalu kui Kristiina Ehin kirjutanud elust saarel keset merd. Nii et merekirjandust meil jagub.

Kross (Jaan) oli Moskva panegüürik luuletajana, mitte prosaistina. Kui tema esimesi luulekogusid sirvida, siis näete alles, kuidas kommunismus igast uksest ja aknast sisse tuhiseb ja nii taigaküti kui tuumateadlase näo naerule veab.
Veel varem, sõja veerel, hakkas Jaan spioneerima Eestis Briti huvides. Paraku sõja käigus inglased kaotasid selle maanurga vastu otsese huvi, Jaanike jäi tööandja kaitseta ning pisteti 46-ndamal aastal pokri. Pogris oli ta olnud juba saksa ajal, ikka sellesama Briti spai kahtlusega.
Arvatavasti värvati ta venelaste poolt 50-ndatel ümber, ega teda muidu Moskva Kongresside Paleesse esinema poleks kutsutud. Pärast seda oli ta tehtud poiss, anti korter ja lasti vabalt välismaade vahet sõeluda. Tabanud ära, et väike võimuvastasus on müüginipp, hakkas ajaloost rahvuslikke tegelasi oma romaanidesse üllitama. Ajaloolased (sealhulgas rahvusliku meelega Sulev Vahtre) näitasid küll korduvalt, et mees võltsib ja väänab, aga kes nende väiketiraažis eriala-artikleid ikka lugeda viitsis... Ega ta polnud ainus, kes võimuvastasusest omale pirukat küpsetas, ka kõva kommar Egon rannet sarjas oma näidendites nõukogude korra väärnähtusi, nii et tolmas. Kui Krossi käest mindi 40-kirjale allkirja küsima, siis mees põgenes tahatuppa, naise jättis esikusse seletama, et "me tahame Jaaniga välismaal käia ja sellepärast meie mingeid allkirju ei anna".

Aga Kross, Eerik, on lihtsalt tavaline aferist.

Anonüümne ütles ...

By most measures the IT private sector in Estonia is not a shining start. First, look at the Top lists published by Äripäev of richest people or highest dividends in Estonia. On a list of 250, maybe 10 are in the IT sector. All the rest are in real estate, finance, manufacturing, and logistics.

If Estonia has such good IT firms, why are so few people rich from it?

Then in terms of IT innovation, while the government has done well (voting, ID cards), the private industry has done very poorly.

Think of what most people do every day. It's not voting. It's going to buy groceries, buying products for their house, getting fuel in their car. Is there an app to find the nearest Selver and see how many Partner card points you have? Nope. Same with Statoil. Can you go online and buy from major stores like Kaubamaja or Prisma online, for delivery to your apartment or to pick up in the store? Nope. If you want to send a package, can you print the electronic label and postage online, and just drop it at the post office? Nope. Can you schedule an appointment online to have your car serviced? Nope.

Yes, Estonia has done well in the IT side from the government perspective and is ahead of many countries. But when it comes to private companies, which is what people do every day, it lags far behind many other countries.

Anonüümne ütles ...

Sellele, kes kirjutas 19.00.
Marinist on see kes kirjutab mereromaani.
Ei Hea Sadam ja teised, kõige vähem veel F. hirmus mererõõvel pole merekirjandus. Merekirjandusena on nad irrelevantsed ega kuulu seetõttu üldse kaalumisele. Need on rannarahva lood. Tõsi, üks marinist oli veel. Narva venku (eestindas nime Kaskneemeks) kirjutas jutustuse Mere Poeg. Päris sümpaatne lugu on. Läks meelest, vabandust.
Kust sa tead, et väike võimuvastasus oli müüginipp, kui võimuvastasus ei olnud toona müüginipp üldse. Pigem oli see võimalus endale avaldamiskeeld saada.

Sergo keskpärane? Kes siis tipus on? Kuusberg, Laht ja Erik Tohvri ve?

Aga muidugi on siinne blogi kõike muud kui romantilise autorikäsituse parim lava.

Anonüümne ütles ...

Marinistika on merekirjandus üldiselt, mitte ainult romaanid.
Üks kõvem marinist oli veel Aadu Hint, kusjuures nii Tuuline rand kui Angerja teekond liigituvad kindlasti marinistika alla.
Rannarahvast käsitlev kirjandus käib paratamatult merekirjanduse hulka, kuna meri kui substants pole inimese alaline elupaik - suurema osa elust viibib inimene siiski kaldal. Ja peale Hea sadama on Mälgul veel Õitsev Meri, Läänemere isandad, Taeva palge all... Sergo pole lausa halb kirjanik, aga Mälgu, Tuuliku, Hindi ega paiguti Smuulinigi ta siiski ei ulatu. Ja teda kirjanduslikult või väärtushinnangutelt Kuusbergile vastandada ei ole kuigi arukas, mõlemad olid Nõukaarmee tegelased, mõlema esimesed raamatud olid punased propagandateosed, mõlema karjäär kulges võõrvõimu all tõusujoones, Kuusbergil Tallinnas, Sergol koguni 20 aastat Leningradis. Kujutuslaadilt olid mõlemad vanavärki realistid, Kuusberg siiski moodsama ajatihenduse ja kujutustehnikaga. Sergo muutus aine käsitlemisel ka üsna jultunuks, nii et 70-ndatel esitati talle otsene süüdistus plagieerimises. Kuusberg oli vähemalt niipalju aus, et teiste töid oma nime all välja andma ei hakanud.

Anonüümne ütles ...

P.S. Mitte väga rangelt rida ajades on merekirjanduse praegune tipp Tõnu Õnnepalu Paradiis. Aga see on muuski vallas rikas teos.

Anonüümne ütles ...

Loo vorm (romaan, pajatus, novell jne) ei määra tõesti tema määrtlust marinistika või muu alla.
Kuid veelkord, kas lähtuda romantilisest käsitlusest või muust: Hint oli ja jääb punaseks kirjanikuks. Keila lahingut oma loo kirgastushetkeks paigutada saab ikka padukommu. Marinistina on tal vaid nii palju õigustust, et kasvas Saaremaal. Ja kuradima igav on tema looming.
Mälk, Hindrey, Gailit jne oli tõesti kirjanikena paremad Sergost. Aga kindlasti oli Sergo parem Einar Maasiku ja teistest sarnastest suleseppadest.
Sergo kirjanikuks sirgumisest punavõimu all võib muidugi muinasjutte kirjutada, kes tahes. Mina samuti. Fakt on see, et talt võeti õigus laevu juhtida väljaspool NSVL vesi. Fakt on ka see, et ta pidi ennast varjama viis ja pool aastata võõra nime all. Fakt on ka see, et need kommud, kes teda kriitikas alatihti mõnitasid, ei küündinud iial tema... kuidas nüüd öelda... aruka tegelase loomiseni. Ta arendas oma kangelased teistmoodi.
Jah, muidugi on ette heidetud plagiaati Vihavalla teemadel. Siin jään vastuse võlgu, sest pole viidatud originaali kunagi saanud lugeda.
Aga ikkagi oli ja jäb ta koos kaskneemega insaks tegelikus marinistiks. Teised, kes sellele tiitlile liginevad ei teadnud, mis on meresõit tegelikult. Neile jäi meri ikkagi hunnikuks veeks, mida kena on kaldalt vaadata.
No ja ... F. Hirmus mereröövel ning mairinistlik jutustus... huumor tõepoolest.