esmaspäev, 12. jaanuar 2015

Kohvik soovitab: värske vene film, Kuldgloobuse võitja Leviathan


Suurepärane kirjeldus postsoveetliku ühiskonna argipäevast. On üllatav, et Venemaal on õnnestunud nii julge jutustus ära filmida, Eestis poleks selline asi veel võimalik. Samas on see tervendav vaatamine kõigile eestlastele, eriti poliitikutele, sest vastab hästi küsimusele, miks Eestist inimesed lahkuvad ja need, kes jäänud, on valdavas osas alkohoolikud. Filmis kirjeldatu käib Eesti kohta, kuigi võtted pole Eestis ehk nii toored, vaid pisut rafineeritumad.

Ühtlasi on see hea vaatamine kõigile neile, kes tahavad Eestisse või mõnda muusse postsoveetlikku riiki elama tulla: et ei oleks üllatusi.

Kahjuks jääb seni Eestis tehtud üks parimaid mängufilme, Mandariinid sellele vene filmile peajagu alla, aga Mandariinid on sellegipoolest tubli üritus, ületades mäekõrguselt teisi Eesti kaasaja mängufilme.

10 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ehk saaks infot,kust filmi vaadata saab?

Anonüümne ütles ...

Film üldiselt paras saast,aga huvilistele link
https://www.youtube.com/watch?v=WwY_ztwvOeM

Anonüümne ütles ...

Soovitaks eelnevalt tutvuda Thomas Hobbesi(1651) filosoofiaga ning teosega Leviathan

Lühikokkuvõte sellest:
Riigi (commonwealth = ühishüvang) alus: • sotsiaalne leping: kõikide sõda kõikide vastu →
inimesed annavad osa oma põhiõiguseid
(vabadusi: jõu kasutamine, õigusmõistmine) riigile
• vabatahtlik allumine ühistele huvidele • Riik kui subjekt, mille peafunktsiooniks on inimeste
elu ja omanduse kaitse ja jõu rakendamine.
• Suverääni (valitseja) valik: monarhia, aristokraatia,
demokraatia.
• Põhiprintsiibid: – valitsusvormi ei muudeta – valitsetavad ei saa ennast vabastada valitsemisest – vähemus allub enamusele – valitsejat ei saa süüdistada ebaõigluses – valitsetavad ei saa karistada valitsejat – valitsejal on õigus teha kõike rahu ja turvalisuse tagamiseks: • luua seadusi • mõista õigust • otsustada sõja ja rahu üle, juhatada sõjaväge • määrata ministreid jt riigiametnikke • autasustada ja karistada

Stakan K.Butõlkin

Inno ütles ...

Selles filmis oli viidatud piibli leviaatanile.

Anonüümne ütles ...

On üks asi mida eestlased ei salli ja see on tegelikkus.

Anonüümne ütles ...

"Leviathan" on Colorado osariigis elanud Marvin John Heemeyer-i tõsielu ainetel loodud film.

Anonüümne ütles ...

Mina sain sellest filmist aru kui riigivõimu kriitikast.
T.Hobbes on riigivõimu kirjeldava teose nimetanudki Piibli Leviaatani järgi ja kirjeldanud, et riigivõim peaks olema:
selline võim, mis oleks suuteline kaitsma inimesi võõramaalaste sissetungi ja üksteisele tekitatava ebaõigluse eest ning mis oleks suuteline tooma inimestele sellist turvalisust, mille all nad elaksid oma kätetöö viljadest ja maa andidest ja elaksid rahus – selline üldine võim aga kehtestatakse ainult ühel viisil, nimelt kogu võimu ja kogu jõu koondumisega ühe isiku kätte, kes viib kõigi oma alamate tahte ühtsesse tahtesse. Igaüks peab selles küsimuses oma tahte ja oma arvamuse allutama üldisele tahtele ja üldisele arvamusele. See on enam kui kokkulepe või üksmeel, see on tegelik ühtsus, mis on kehastunud ühes isikus läbi kokkuleppe, mis on sõlmitud iga inimese poolt selliselt, et inimene ütleb igale teisele inimesele: „Ma volitan seda inimest ning annan talle üle õiguse valitseda mind tingimusel, et ka sina annan talle üle oma õiguse ja kiidad heaks kõik tema tegemised.” Kui see on juhtunud, siis sellisel teel ühinenud inimesi nimetatakse RIIGIKS. Selline on suure Leviaatani sünd või õigemini – kui aupaklikumalt öelda – sellise sureliku jumala sünd, kellele meie oleme tänu võlgu rahu ja kaitse eest. Selles inimeses seisnebki riigi kogu olemus, mis on määratletav kui isik, kelle tegude eest on läbi vastastikuse kokkuleppe teinud end vastutavaks tohutu hulk inimesi, et see isik võiks kasutada jõudu ja nende vahendeid nii, nagu ta peab vajalikuks nende heaolu ja kaitse nimel.
Seda, kes on selleks isikuks, nimetatakse valitsejaks ehk monarhiks.

Stakan K.Butõlkin

Anonüümne ütles ...

Natuke veel selgituseks:
Leviaatan kui mütoloogiline seaduse jõud
Üks oluline või koguni keskne figuur sellises „mütoloogias” on seadusi autoriseeriv jõud.
Piibli väljend katechon, mis tähendab tõkendavat jõudu, on vast kõige parem ühisnimetaja
sellele välisele vägivalda piiravale jõule, kuna see toimib kõige paremini siis, kui väline jõud
usutakse olevat jumaliku päritoluga. Sumeri kuningas oli ka ülempreester ja ülemkohtunik
ning tema sõna oli seadus. Rooma impeeriumis tunnistati iga keiser jumalaks. Filosoof
Thomas Hobbes väidab oma 1651.a. suurteoses „Leviathan”, et inimese loomusele on omane
bellum omnium contra omnes- kõigi sõda kõigi vastu ning ainus väljapääs sellele on ühise
autoriteedi olemasolu. Nagu William Goldingi 1959. aasta novellis ”Kärbeste jumal” 2
peatavad üksikule saarele sattunud laste hulgas puhkenud vägivalla alles saarele saabuvad
meremehed. Golding viitab sellise välise jõu religioossele alatoonile, nagu ka Hobbes, võttes
selle jõu prototüübiks vanatestamentliku koletise Leviaatani. Londoni Ülikooli Heythrop
Colleg’i lektor Michael Kirwan viitab USA-le kui kaasaegsele katechon’ile ehk globaalsele
politseile. Ainus häda on selles et patrullitav piirkond ei käsitle neid jumaliku, vaid pigem
deemonliku jõuna. Seadusi autoriseeriv jõud on eri aegadel erineval määral ja kujul
transtsendentse iseloomuga ning teatud üldistusega võib väita et seaduse toimevõime on
võrdelises seoses transtsendentsuse määraga. Mida nõrgem on Leviaatan, seda rohkem on
vaja seadusi ning nende selgitusi. Iisraeli rahva ajaloos võib käsitleda seaduste hulga kasvu usulise mandumisena.

Anonüümne ütles ...

Inno seega väidab, et Venemaal on rohkem sõnavabadust kui Eestis. Einoh võimalik muidugi, aga siiski - kes oleks osanud midagi sellist oodata kakskümmend viis aastat tagasi!

Inno ütles ...

Venes tundub olevat süsteem, et sa võid kritiseerida kõike, välja arvatud suur isake.