pühapäev, 20. märts 2016

Kohvik tutvustab holokausti käigus Eestis tapetud juute: tõstja Rubin Teitelbaum

Väljavõte esbl veebist.

Kohvik hakkab tutvustama holokausti käigus tapetud Eesti juute. Saagem tuttavaks: 7-kordne Eesti meister, 5-kordne Eesti rekordiomanik, Eesti tõstekoondise liige Rubin Teitelbaum. Osales 1929. aastal Euroopa tõstmise meistrivõistlustel Viinis. 1935. aastal juudi olümpial Palestiinas võitis tõstmises kuldmedali.

Jäi Eestisse ja hukati koos perega 34-aastaselt Tallinnas 4. septembril 1941. aastal, mõned päevad pärast seda, kui natsid olid okupeerinud Tallinna.

17 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas isand Teitelbaum ei kuulunud hävituspataljoni? See oli terroriväeosa, mis mööda Eestit põletas, tappis, piinas ja vägistas juulis-augustis 1941.

Inno ütles ...

Kas kuulus? Miks pidi hävituspataljonlane pärast sakslaste tulekut veel Eestisse jääma?

Inno ütles ...

Elhonen Saksa mälestuste põhjal oli kõigil juutidel võimalik lahkuda ja paljud seda tegid. Jäid need, kes kartsid bolševikke, öeldes: "Hullemat, kui see, mida tegid bolševikud enam tulla ei saa.” Vahetult enne seda olid bolševikud küüditanud Siberisse 500 juuti, suhtarvult ligi 10 korda rohkem kui eestlasi.

Anonüümne ütles ...

Elhonen Saksal on oma mälestused, aga teistel on jälle teised mälestused.
500 juudi eraldi küüditamist ei kinnita ükski allikas. Küüditati ikka koos eestlastega, ja siis majaomanikke, tööstureid (juutidele kuulus 11% Eesti tööstusest!) ja kaupmehi. Küüditajaiks tihti oma rahvuskaaslased ja sugulased, kes punavõimu teenistusse läinud.

Hävituspataljonlased jäid Eestis kotti, kuna Saksa väed tungisid Peipsi tagant mereni välja. Väärib märkimist, et sealsed venelased, kes veel alles olid, võttis sakslasi vastu kui päästjaid. Ehkki seal oli olnud üle 20 aasta nõukavõimu, oli vastupanu sisuliselt olematu, mootorratastel saksa vägede eelkoondised lihtsalt sõitsid küladest ja neile karjakaupa lehvitama tulnud inimeste vahelt läbi. NKVD ja kolhoosid olid kõiki pannud nõukavõimu vihkama. Rahvas aitas redutavaid punakomissare otsida ja vahel ka kohapeal oksa tõmmata - ju viha ei andnud oodata.



Inno ütles ...

Keegi polegi väitnud, et neid eraldi küüditati, loomulikult koos. Aga lihtsalt juute küüditati märksa rohkem suhtarvult kui eestlasi.
Mis kotti jäämisse puutub, siis kirjeldab Elhonen Saks, kuidas raudteed mööda sai mitu kuud rahulikult ära minna pärast sakslaste jõudmist Pärnusse ja Tallinna, sest millegipärast jäid sakslased Lõuna-Eestis Emajõe taha kinni. Ilmselt olid sillad õhku lastud. Loomulikult võtsid paljud venelased sakslasi vastu kui päästjaid, sest ka venelasi oli küüditatud, nii nagu ka juute ja eestlasi.
Selle loogika põhjal, et kui mõni juut oli hävituspataljonis, tuleb kogu juudi sugu maha tappa, oleks võinud ka kõik eestlased kraavi äärde ajada ja maha lasta, või mis?! Eestlasi oli samuti hävituspataljonides, nagu ka venelasi ja juute.

Anonüümne ütles ...

Sogad sina või sogab Elhonen Saks, vahet pole. Kott tõmmati juba 7. augustil kinni:
https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_vallutamine_(1941)
Kogu NKVD ja hävituspataljonlaste kambal Eestis jäi alates 7. augustist vaid 2 võimalust - laevaga Leningradi või kohe põrgu.

Inno ütles ...

Poolteist kuud oli neil siis aega ju ära minna. Nagu ma siit aru saan, jäid kotti seda lahkumisteed kaitsnud Vene sõjaväelased, mitte lahkujad ise.

Anonüümne ütles ...

Poolteist kuud oli aega ära minna?! Ehh, rootslased küsisid ka, et miks te küüditamisel politseid ei kutsunud...
Sul, Inno, puuduvad ajalooteadmised isegi kõige üldisemal kujul, seega võta mõni õpik ette ja loe. Pole mõtet sinusugusele praegu seletama hakatagi, miks väeosast ei saa omatahtsi "ära minna", et see oleks võrdunud kohese mahalaskmisega, et taanduda sai alles vastava korralduse peale ja korralduse andis Stalin enamasti siis, kui oli juba liiga hilja. Jne. Jne.
Et NKVD-l ja muudel tapameeskondadesl polnud mingit kavatsust Eestist ära minna, vaid Saksa kiire manööver mereni pani nad sundseisu. Nemad oleks tapnud, põletanud ja röövinud rõõmuga veel kuudeviisi, aga Wermacht lõikas varustus- ja taganemistee ära. Paanika! Põgeneme laevadega, kes saab! Jne.
Umbes 12000 sõjaväelast, hävituspataljonlast ja muud nõukategelast jäetigi Tallinna maha, kuna laevadele rohkem ei mahtunud. Ja kui nende seast mõnedsajad juudid välja nopiti - noh ja siis? Nõukavõim jättis nad maha ja Saksa võim võttis kinni - milleks eestlasi asjasse segada? Eesti Vabariigis oli juutidel kultuurautonoomia - aga see, mida juutidega endised sotsialistlikud sõbrad ja pärastised sotsialistlikud vaenlased ette võtsid, ei puutu enam meisse.

Anonüümne ütles ...

Mis puutub sellesse, et "kirjeldab Elhonen Saks, kuidas raudteed mööda sai mitu kuud rahulikult ära minna pärast sakslaste jõudmist Pärnusse ja Tallinna", siis siin on üks asi õige ka: nimelt sakslased panid venelaste purustatud veeremi tööle ja raudteel sai tõesti jälle sõita. Nii et see Elhonen võis tõesti rongiga näiteks Narva-Jõesuusse septembripäikest võtma sõita. Või Pärnusse Rannahoonesse pittu põrutada, see pandi ka sakslaste tulekul jälle tööle.
Kokkuvõttes: Tallinn vabastati kommunistidest 28. augustil, samas rongid ei sõitnud Venemaale juba 6. augustist. Nii et kui raudteel sai veel "mitu kuud rahulikult ära minna", siis pidi Saksa okupatsioonivõim olema ikka väga humaanne ja kõik soovijad juudid ise Venemaale sõidutama...

Inno ütles ...

Et siis 12 tuhande nõukogude sõjaväelase kinnilangemine põhjendab kõigi juutide, kaasa arvatud naiste ja laste tapmist? Kas pole küüniline?

Anonüümne ütles ...

Naised jäta mängust välja, just juuditarid olid eriti sadistlikud NKVD piinajad. Ka Jaan Krossi kuulas üle juuditar, loe.
Laste süüdistus on karm, aga andmed vastuolulised. Kõige olulisem tunnistaja - autojuht, kes neid hukkamisele sõidutas, eitas laste olemasolu hukatavate seas täiesti.

Inno ütles ...

Krossi kuulas üle juuditar, ometi ei andnud Kross välja oma juudist klassivenda. See näitab tervet suhtumist, kus inimesi ei saa lahterdada rahvuse põhjal.

Anonüümne ütles ...

Loomulikult. Eestlased ei lahterdanudki. Nõukavõim ja mõnevõrra ka sakslased tegid seda ja harrastasid rahvuste kaupa küüditamist ja mahatapmist. Nõukavõim siiski oluliselt rohkem.

Inno ütles ...

Nõukavõim ei teinud seda mitte rahvuse, vaid klassilise (varandusliku) kuuluvuse põhjal. Eesti aga tapeti juudid rahvuse põhjal. Süüdistusaktides oli märgitud isegi laste puhul süü- juut.

Anonüümne ütles ...

Nõukavõim tappis ja küüditas justnimelt ka rahvuse põhjal - kõigi muude "süüde" kõrval.
Tšetšeenid, krimmitatarlased - süüdistusaktis märge "kuritegelik rahvus". Kusjuures seda tehti pärast sõda, 1945-46.
Samamoodi eestlased ja lätlased Venemaal aastatel 36-38. Eesti küladest Novgorodi oblastis jm viidi ära hukkamisele kõik mehed, samas vene küladest mitte. Genotsiid rahvuse põhjal.
Kogu mari kirjanike liit tapeti 36-38, laias laastus ka kõik kõrgharidusega marid.


Anonüümne ütles ...

Nõukavõim valmistus ka juute deporteerima ja massiliselt hukkama, isegi rongid seisid laadungit oodates Moskva ja Leningradi vaksalite juures. Beria suutis Stalini ära mürgitada paar päeva enne aktsiooni. Enamus juudi arste oli juba vanglasse viidud, paljud said pärast Stalini surma vabadusse, kuid suur hulk oli jõutud juba maha lasta.

Anonüümne ütles ...

Kõige ehtsam rahvuslik genotsiid oli üle 6 miljoni Ukraina talupoja surnuksnäljutamine 30-ndate algul. Piirkonnad tühjendati ukrainlastest ja sinna toodi venelased asemele. Korraldajaiks-läbiviijaiks muidugi juudid.

Genotsiid rahvuse põhjal oli nõukasüsteemil ka vägede eesliinile saatmisel 2. maailmasõjas. Teadlased on välja arvestanud, et võrreldes üldise hukkunute tasemega moodustasid Venemaa vähemusrahvustest hukkunud palju suurema protsendi. Näiteks mordvalasi sai suhtarvuna hukka koguni 20 korda rohkem kui venelasi, ka teiste vähemusrahvaste näitajad olid õudustäratavad.
Ka eestlastest hukkunute protsent nõuka-armees oli palju suurem kui venelastest hukkunute protsent. Eestlasi näljutati sõja algul meelega tuhandete kaupa surnuks ning sõja lõpupoole aeti Saksa tugevalt kindlustatud positsioonide vastu kahurilihaks (Velikije Luki jm).
Õnneks oli Nõukaarmees eestlasi ligi viis korda vähem kui Saksa armees, seal oli ellujäämisvõimalusi tunduvalt rohkem.

Pärast 2. maailmasõda teostas nõukaliit aatomikatsetusi just väljasaadetute ja vähemusrahvuste piirkondades.