neljapäev, 10. märts 2016

Laulev revolutsioon oli näiline- ma unistan teistsugusest Eestist

Laulev revolutsioon oli Eestis 25 aastat tagasi näiline, sest see ei muutnud inimeste elus midagi- lihtsalt ühed kamandajad asendusid teistega, aga lihtsa inimese elu paremaks ei läinud. Ei olnud sellist muutust, ütleme, nagu 100 aastat tagasi, ühes Eesti riigi loomisega, kui inimeste elujärg oluliselt paranes. Eesti vajab sellist revolutsiooni, mis inimeste elujärge parandaks.

Mis siis läks nihu? Lootused olid revolutsiooniga suured, inimesed uskusid, et elu läheb paremaks. See oli üks peamisi põhjuseid, miks kasvas hüppeliselt sündivus. Inimesed lootsid ja tahtsid, et maa saaks täidetud lastega. Mis aga tegelikult juhtus- lapsed sündisid ära, aga elu paremaks ei läinud. Pigem vastupidi- kui veel 25 aastat tagasi sai keskmine pere omale ehitada maja ja seda ilma laenuta, siis täna ei saa seda isegi laenuga. Energia on nii kallis, et inimesed ei suuda oma palgast tasuda korteri küttearveid. Kuigi inimesed teevad hommikust õhtuni palehigis tööd. Vaat kuhu on Eestis jõutud!

Öeldakse, et pole raha, aga raha on tegelikult olemas, lihtsalt see voolab Eestist välja. Inimeste teenitud väärtused lähevad minema. Eesti rahvas on muudetud suurkorporatsioonide orjadeks. Eesti on nii väike riik, et igal perel peaks olema võimalus soovi korral elada oma majas, seda ilma laenuta. Samuti peaks olema võimalus kiirele internetile. Seda viimast, kiiret internetti igasse kodusse isegi lubati kümmekond aastat tagasi, selleks loodi sihtasutus Elasa, mis kasutas võrkude ehitamiseks Eestile määratud Euroopa Liidu toetust. Ent kiiret internetti eestlased omale ei saanud. Nagu välja tuleb, mängiti ka see raha ja need eestlaste endi ehitatud võrgud lihtsalt suurfirmade taskusse, eestlane peab jätkuvalt kiirest internetist suu puhtaks pühkima või siis hingehinda maksma. Isegi parlamendi, Riigikogu liikmed on tunnistanud, et nemad ei saa sinna midagi parata, nemad ei saa olukorda muuta. Aga kui nemad ei saa, kes siis saab- midagi on ikka väga viltu. Selliseid asju on palju, mis on hädavajalikud, aga tegemata- Tallinn-Tartu neljarealise tee ehitus venib nagu tigu, kuigi kõik ressursid on ka seal eestlastel endil olemas. Terve Eesti on nagu see Elasa- lihtsalt välismaiste suurfirmade kätte mängitud ja lihtne eestlane orjaks muudetud. Orja elu ei saa aga kunagi hea olla.

Eesti vajaks revolutsiooni, mis inimeste elujärge oluliselt parandaks. Eestis on olemas kõik ressursid, et iga pere saaks omale soovi korral uue maja, et kõik teed kõva kattega katta, et ehitada välja neljarealised põhimaanteed. Eestis on majade ehitamiseks piisavalt materjali, puitu, mida aga praegu lihtsalt välja veetakse. Eestis on tee-ehituseks piisavalt liiva, killustikku ja õli. Eestis on olemas oskajad ehitusmehed, kes millegipärast töötavad kusagil välismaal, ehitavad välismaalastele maju ja maanteid. Eestlastel peaks olema juurdepääs soodsale energiale- Eestist veetakse soodsat pelletikütust Euroopa teise otsa Itaaliasse, samas kui kohapeal köetakse maju hirmkalli imporditud nafta või gaasiga. Samuti on olemas võimalused, et iga pere saaks omale majja tasuta kiire interneti, selleks tuleb lihtsalt midagi ette võtta. Selleks on vaja revolutsiooni, mis on revolutsioon, aga mitte mingi nali. Siis, kui elujärg tegelikkuses paremaks läheb, hakkavad ka lapsed sündima ja lõpeb inimeste väljavool. Paljud tuleksid tagasi, kui saaks omale pelletiküttega maja kõvakattega tee äärde ja kiire interneti. Selleks tuleb midagi ette võtta.

Ma unistan sellisest Eestist. Ja, khmm, kõik mu unistused on seni täitunud.

15 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nojah, ekstaole. Kui omal ajal Edgar Savisaar ja ka nt.Ivar Raig olid euroskeptilised-siis neid hurjutati ja sõimati kremli agentideks.
Mina olen ka olnud euroskeptik ja unistanud blokivälisest iseseisvast Eestist . Paraku on nii, et sellise eesti rajamine eeldaks väga haritud ja geniaalseid diplomaatidest riigimehi. Neid on meil aga väha ja need kes on-neid trügitakse meeleheitlikult võimust eemale.
Kõlupeadest kubisev vabariik ei väärigi paremat saatust kui tänane reaalsus on?
Paljud ongi loobunud ja läinud kas kergema vastupanu teed või enesealalhoiuinstinkti järgies ja emigreerunud.
Mul isiklikult sai kõrini 1997 ja tahtsin emigreeruda USA-sse( Meri-Laari kamarilja loodud natsivabariik hakkas närvidele käima kergelt).Oli võimalus minna ja hea töökoht soolas...
1939 ja 1944 a emigreerunud sugulasi maailm s.h USA ja Canada täis-e. tugistruktuurid olemas.
Abikaasa ei võtnud vedu, lapsed olid väikesed ja just-just kooliminekueas.Andsin alla ja astusin Keskerakonda ja siin ma nüüd olen: eestis pettunud ja poliitiliselt kibestunud (ka ametialaselt tagakiusatud ja ahistatud)kesik Stakan K. Butõlkin.
Aga püssi ma veel põõsasse ei viska, kuni hingan. Ükskord me võidame niikuinii.

Inno ütles ...

Ma unistan veel sellest, et need tüübid, kes Tartus pereisa läbi peksid, et neid ei pandaks mitte vangi maksumaksja kulule pikutama, vaid nad pandaks sellele samale perele maja ehitama. Ma usun, et nad teeks seda meeleldi, kõik on võidus. Paljudel noortel pole Eestis midagi teha, õiget tööd pole, sellepärast jõlgutakse ringi ja otsitakse tüli. Pangem nad maju ehitama ja te näete imet!

Anonüümne ütles ...

Mina, ausalt öeldes, sellises majas küll elada ei tahaks..

Anonüümne ütles ...

See, et unistused täide lähevad, on Innol väga õige tähelepanek. Ja, muide, nende täideminemiseks, nagu olen märganud, polegi vaja tegelikult ise midagi reaalset teha - piisab, kui oma unistuse peale pidevalt MÕELDA. Hea näide oma elust. Palju aastaid tagasi sattusin naivistist maalikunstniku Harry Rimmeli koju ja nägin seal üht tema maali, mille nimi oli "Isaga gzunglis". Oh, kuidas see pilt mulle meeldis! Aga Rimmel ei olnud nõus müüma. Tegelikult polnud ta elu jooksul müünud ka ühtki teist pilti. Läksid aastad. Sain "Pealtnägijast" kuulda, et Rimmel suri. Aga ikka mõtlesin mõnikord selle pöörase pildi peale. Ja siis helistati mulle ühel päeval Kondase keskusest ning teatati, et tuleksin ja valiksin endale meistri töödest ühe pildi. Ma polnud selle saamiseks teinud MITTE MIDAGI. Aga ometi kujunes nii, et täna ripub see "Isaga dzunglis" mu kodu seinal. Nii et ettevaatust nende unistustega - võivad täide minna!

Anonüümne ütles ...

Tegelikult ei ole pettetid kõige odavam - halupuu on kõige odavam, maal vähemelt. Pelleti tegemisel on 1 etapp (pelleti tootmine) juures ja see lisab maksumust. Meil on puidukatel (maal elame, talus) ja meil pole pelletiseade isegi paigaldatud, kuna kõige odavam on siiski halupuu ja peale selle saab tükkideks lõigata ja ära kütta selle puidu, mis maamajapidamises nö. tekib ise - ehitus-lammutusjäägid, puudelt kukkuvad oksad jne. Ainult automatiseerida ei saa, st. niipalju on käsitööd, et õhtu jooksul 1-3 korda (sõltvalt sellest, kui külm väljas on) tuleb ise käia puid alla panemas.

Ka lähedalasuv korteriühistu (paneelmaja) kütab ennast puidukatlaga ja otse talunikult ostetud puuga - puude saagijateks ja katlakütjateks on kordamööda ühistu oma elanikud, näit. pensionärid ja tehtud töö eest arvestatakse neil kommunaalkuludest osa maha, st. tasuvad eluasemekulud osaliselt tööga. See süsteem sobib hästi.

Jõukamatel on maamajapidamistel on maaküte pandud.

Anonüümne ütles ...

Ise sa ju ütled,et Portugalis lapsi ei sünni, sest inimesed tahavad mugavalt elada. Ei hakkaks ka Eestsi megalt sündima - inimesed naudiksid oma mugavaid maju ja kõik.

Anonüümne ütles ...

Olemasoleva riigikorraga neid muresid lahendada ei õnnestu. Rahvussotsialismi juurutamine aitaks, aga seni ei tahetud seda lubada, kuna pangad ei saa siis piisavalt röövida.
Aga nüüd on olukord muutunud, raha kaotab väärtuse ja Prssel muutub järjest naeruväärsemaks.
Kui Ida-Euroopa riigid koos asja ette võtavad, siis jääb röövstruktuuridel ainult käsi laiutada. Edu meile!

Anonüümne ütles ...

Terve Lääne ühiskonnamudel on mäda mis mäda. Oli kord liikumine Occupy Wall Street, mis tekkis enamvähem samadel motiividel. See, et suurpankade tolmuimejad riigist raha välja imevad, on suhteliselt pisike detail.

Anonüümne ütles ...

Kuulge Inno, Teil on suur ja ilus unistus. Ainult et kas Te ise ikka saate aru, mida te kirjutasite? Kas ei karda, et hakatakse kommunistiks sõimama?

Ei, see ei ole nali. Vaatleme lähemalt.

/Terve Eesti on nagu see Elasa- lihtsalt välismaiste suurfirmade kätte mängitud ja lihtne eestlane orjaks muudetud./
Tegu on "kõigest" sellesama "rahvusvahelise imperialismiga", millest nõukaaja ideoloogid aastakümneid rääkisid. Te olite ju majandusajakirjanik, lükake see väide ümber - kui suudate.

20. sajandil eksisteerisid mõned režiimid, mida tavapäraselt nimetatakse autoritaarseteks või isegi totalitaristlikeks. Natsi-Saksamaal likvideeriti intressiorjus 1935. aastal. Mis järgnes, teame kõik. Ka Nõukogude Liidu rahasüsteem eksisteeris ilma baasintressi ja muude sarnaste fiskaalviguriteta.

/Eesti vajaks revolutsiooni, mis inimeste elujärge oluliselt parandaks./
Väga õige tähelepanek, aga arvestades ülalkirjeldatut, siis...
...esiteks peab meelde tuletama, et iga revolutsioon kipub ka omaenese lapsi sööma; teiseks revolutsiooni saavutusi on tõenäoliselt vaja relvaga kaitsta.

Ma usun, et juba jõuab kohale, miks ma selle kommentaari kirjutasin.

Inno ütles ...

Hitleri ajal tehti Saksamaal palju head: ehitati korralik teedevõrk, võeti kasutusele rahvaauto- Volkswagen. See, mis juutidega tehti, oli halb, samuti maailmavallutuse plaanid. Ma unistan sellest, et häid asju saab teha ka ilma inimesi ahju ajamata või sõda alustamata.
Mis imperialismi puutub, siis oli imperialistlik hoopis Nõukogude Liit, aga see on propaganda põhivõte, süüdistada teisi selles, milles sind ennast võidakse süüdistada. Suurfirmadega on täna teine asi- nad valitsevad maailma ja on orjastanud terved rahvad. Sellist asja pole kunagi varem maailmas olnud. Mitte ükski võim ei suuda neid enam kontrollida, vaid vastupidi- nemad panevad paika valitsusi. USA rahva suur toetus Trumpile tuleb just sellest, et Trump pole suurfirmade lõa otsas, või on siis vähem kui teised, vähemalt sõnades. Ma loodan, et USAst tulevad olulised muutused suurfirmade osas ja need kanduvad üle maailma, kaasa arvatud Eestisse.
Mis rahasüsteemi puutub, siis on intress suhteliselt uus nähtus maailmas, aga minu unistus on selline, et riigis kaasneb kodakondsusega automaatselt eluase, mingit laenu polekski vaja võtta. Sulle ehitatakse kodu, kui abiellud või perega Eestisse elama tuled. Umbes nagu praegu ehitatakse teid ja tänavaid, pannakse tänavavalgustust ja elektriliine. Kui ära lähed, jääd eluasemest ilma ja ongi kogu lugu. Lihtne. Kui elad Eestis ja sul on lapsed, siis makstakse kõik kinni- ei pea muretsema kodulaenu, kütte, elektri või interneti pärast. Lihtsalt elad ja tunned elust rõõmu, saad keskenduda oma perele ja lähedastele. Igaühele oleks ette nähtud kodanikupalk, mis katab elamiskulud. Kui tahad rohkem panustada, lähed tööle ja hakkad maksma makse- see oleks auasi, makse maksta.
Kui revolutsioon on õige asi, siis pole midagi vaja relvaga kaitsta, inimesed kaitsevad seda ise. Relvaga tuleb kaitsta neid asju, mis inimestele ei meeldi.

Anonüümne ütles ...

Suurfirmad on maailma ikka märgatavalt kauem valitsenud, tänapäeva paistab see tänu internetile ja veel mõnedele uuema aja nähtustele paremini välja. Meenutagem kasvõi selliseid oma aja mõistes "ülikorporatsioone" nagu Briti Ida-India Kompanii või Hudsoni Lahe Kompanii.

Imperialism saab kahtlemata esineda mitmetes vormides, avalikult ja ka varjatult; tähtis on imperialism ära tunda ka varjatud vormis, sellise ilusa värvilise ja läikiva näo tagant. Sisuliselt ju vahet pole?

Teie ideaali kirjeldus meenutab muide päris palju Nõukogude Eestit - sisuliselt :D

Inno ütles ...

Nõukogude Eesti proletariaadi diktatuur oli tavakodanikule parem variant kui praegune plutokraatia, aga kaugel ideaalist. Ja võrreldes kunagise kahe-kolme suurfirmaga on neid täna tuhandeid, mis valitsevad maailma.

Anonüümne ütles ...

Loomulikult oli ka ENSV kaugel ideaalist. Nõus. Ainult et ENSV baasilt, just nimelt perestroika- ja glasnostiaegse ENSV baasilt oleks seda ideaali olnud arendada palju lihtsam...

Inno ütles ...

Tegelikult ma arvan, astus Eesti liiga kiiresti Euroopa Liitu. EL on ikkagi rikaste riikide klubi ja sinna astumiseks oleks Eesti pidanud kõigepealt jõudma vähemalt Soome tasemeni. Arvati, et EL lahendab kõik probleemid, et EL mõjub Ida-Euroopale nagu kunagi USA Marshalli plaan Euroopale, aga seda ei juhtunud, mingit imet ei sündinud, probleemid, mis enne olid on ELis ainult süvenenud ja ELi liikmena pole Eestil võimalik ka kuhugi areneda, sest EL on suunatud mitte arengule, vaid olemasoleva säilitamisele. Koerakaka ja homoteema asemel on Eestis palju põletavamaid asju, millega tegeleda, aga seda ei saa teha, sest kogu Eesti seadusandlik aparaat on muudetud Brüsseli kummitempliks.

jevlampi ütles ...

Kõik on võimalik. Jätkem vaid argiheietused stiilis "see on alati nii olnud, ümberjagamine ei tee kedagi rikkamaks", jne. jne. Tegelikult oleme praegu seisus, kus 1% omab üle 50% maailma varadest. Praeguse it- ja meediavõimekuse juures kasvab see vahe kiiremini, kui kunagi varem. OWS ja kodanikupalk on alles esimesed pääsukesed; mina omalt poolt teen ettepaneku rõhuda liigse ahnuse ebaseksikusele. Mäletate veel kapitalisti kuju eelmise sajandi algupoolelt - ilmses ülekaalus, sigari ja dollaripakiga eemaletõukav tüüp. Järgnes James Bondi ajastu. Aga ikka - Rolex, Jaguar jne. Kui saaksime maailma niikaugele, et sarnaselt inimsöömisele ei tolereerita enam ka liigset ahnust, kaoksid automaatselt vajadused kliimalepeteks, sõdadeks rändeks jne. jne.