esmaspäev, 23. mai 2016

Kas kedagi enam üldse huvitab Eesti tulevik?

Minu meelest oli Eestile väga iseloomulik äsjane sõjaline õppus, kus harjutati valitsuse liikmete ja kaitseväe juhtkonna evakueerimist okupeeritud piirkonnast. Ehk siis otse öelduna: Eesti kaitseväe ülesanne on päästa riigi kõrgem juhtkond. NB! Kaasa arvatud kaitseväe enda juhid!!! Ülejäänud elanikkond, miljon, või mis ta nüüd oligi võtku mehu. Või kuidas kavatsetakse Eestit üldse edasi kaitsta, Eesti eest võidelda, kui kõik juhid on jalga lasknud?!

Praegu otsitakse Eestile paaniliselt uut presidenti. Kandidaatidena on pakutud välja erinevaid tegelasi. Näiteks täna tuldi välja, et president võiks olla jurist Allar Jõks. Nojah, raske öelda, Jõksi tuntakse ja teatakse inimesena tegelikult väga vähe. Ametnikuna on ta olnud tubli. Aga inimesena?

Ühelt poolt justkui Eestile polekski vaja presidenti või üldse kõrgemat juhtkonda, sest kriisiolukorras lasevad nad nagunii kõik jalga - tänapäeval on selleks olemas päris head tehnilised võimalused, kõiksugu lennukid ja kopterid.

Aga teiselt poolt, kui presidendist rääkida, sellisest rahva isast või emast, siis tahaks sellist inimest, kes jääks rahvaga ka kõige raskemal hetkel. Jääks Eestisse, kui tuleb sõda. Kuskil vist tehti isegi uuring, et rahvas tahab presidendiks inimest, kes aitaks vajadusel kätt hoida. Aga mis käehoidja või asi on selline tegelane, kes esimesel võimalusel putku paneb.

Samuti ei tahaks presidendiks inimest, kes valitakse puhtalt selleks, et keegi teine „ei saaks”. Nii nagu valiti Ilves, hiljem tuli välja, et lausa tema tahte vastu puhtalt selleks, et Rüütel enam teist korda ei saaks. Nüüd kandideerib tõenäoliselt Savisaar ja juba otsitakse uusi Ilveseid, et Savisaar mitte mingil juhul ei saaks. Aga mis Savisaarel õigupoolest häda peaks olema? Ma mõtlen just presidendina, rahva isana. Savisaarele heidetakse ette, et ta ei tulnud Pronksiöö ajal välja rahvast rahustama. Aga samas, Eesti jaoks otsustaval hetkel 1990. aastal, kui Lennart Meri välismaal redutas, kaitses Savisaar oma eluga riskides koos rahvaga Toompead. Saatuse irooniana tegi Isamaaliit kümmekond aastat hiljem Tallinnas võimuliidu Toompead rünnanud internatsidega ainult selleks, et Savisaarest linnapead ei saaks. Kas nüüd kordub sama asi?

Kohati tundub mulle, et kedagi otsustajatest enam ei kotigi, mis Eestist tulevikus saab.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Savisaar ei saa kandideerida, sest tal pole omadegi hulgas toetust, mis siis teistest veel rääkida. Suurem osa nendest inimestest, kes on reaalselt võimelised "põllul" kampaaniat tegema on Savisaare tiimist juba läinud. Nii et vähemalt seekord küll mingit anti-Savisaart vaja ei lähe.

Inno ütles ...

Millisest tiimist? Savisaar on ise öelnud, et võib mõne päevaga uue Boroditši või Seppiku teha ja tegelikult on tal õigus. :)

Anonüümne ütles ...

Nende uute Boroditšite ja Seppikute kvaliteet on sellisel juhul üsna kehv, kui vaadata kes on Savisaare praegused "lähimad liitlased": Märt Sults, Neeme Lall, Heimar Lenk ja teised taolised tegelased. Peasekretärgi tuli tuua riigikogust, sest muude liitlaste hulgast ei olnud ühtegi pädevat inimest võtta.

Inno ütles ...

Mispoolest on Boroditš etem kui Lall?

Irja ütles ...

Oudekki Loone tundub täitsa asjalik olevat. Või arvate vastupidist?

Anonüümne ütles ...

oudekki on psühhi pilguga radikaalfeminist ja fanaatiline marksist, kellesuguste põhieesmärgiks on euroopa rahvusriikide hävitamine. ülimalt ohtlik ja õõvastav tegelane.

Anonüümne ütles ...

Sama siin: http://www.pealinn.ee/koik-uudised/henri-sepp-eesti-tippjuhid-ei-vastuta-sisuliselt-mitte-millegi-eest-n170206