Head ideed Allar Jõksilt

Lõpetasin just Allar Jõksi peatoimetatud Ekspressi lugemise ja midagi ei ole teha - see mõjus kui sõõm värsket õhku. Kui Siim Kallase peatoimetajaveerg oli täit mõttetut mulisemist, siis Jõks räägib kaotatud kümnendist ja keskpärasuse triumfist ning sellest, milline võiks olla tema unistuste Eesti. „Minu unistuste Eesti köidab oma lihtsa olemusega,” kirjutab Jõks. „Selles Eestis hindame me siirust, kiirust ja tervet mõistust. Selline Eesti kütkestab värskuse ja elujõuga.”

Kuldsed sõnad. Kuid eriti meeldis mulle see lause: „Selles Eestis on inimestel isu ja vabadus proovida ja katsetada ka siis, kui polegi täpselt selge, mis välja tuleb.”

Just täpselt  - hoidku jumal meid sellise riigi eest, kus tuleb mööda nööri käia ning ainult väljajoonistatud mustrite järgi unistada. Seepärast ei poolda ma ka Taavi Rõivase välja käidud mõtet Eestist kui uuest Põhjamaast. Põhjamaad on igavad vanainimesteriigid. Sealt on kadunud igasugune värskus ja julgus ning igalt poolt vaatavad vastu piirid ja regulatsioonid. Põhjamaad on viimse piirini üle reguleeritud ühiskonnad ning ka Eestis on viimastel aastatel isukalt reguleerimise teed mindud.  On tekkinud tohutul hulgal mõttetuid seadusi, mis söövad üksteise eesmärke ning mitte ei lihtsusta, vaid muudavad seda keerulisemaks.

„Unistuste Eesti võlub oma uudishimu ja avatud meeltega,” kirjutab Jõks. Et see nii olla saaks, tuleb esmajärjekorras loobuda mõttest saada uueks Põhjamaaks. Esiteks ei saa Eesti kunagi Põhjamaaks Põhjamaade mõttes, sest kui Põhjamaade ülereguleerituse kompenseerib sealne heaoluühiskond, siis meil sellist „rasva” ei ole, ja teiseks ei ole teiste kopeerimine kunagi hea idee.

Eesti rikkuseks, reliikviaks, kui soovite, saab olla ainult VABADUS. Täpselt nii nagu see oli taasiseseisvumise järgsetel aastatel, enne kui see poliitilises võitluses suukorvistati. Kuid mitte üksnes vabadus territoriaalses mõttes, vaid vabadus MÕTETES ja TEGEVUSTES. Inimestele tuleb anda vabadus unistada ja oma unistusi teoks teha, ükskõik kui totrad need ka esmapilgul ei tundu. Tuleb lasta lahti vanainimeselikust hirmust tuleviku eest, mida tihti talupojatarkusega segi aetakse, ning vaadata elu läbi lapse eelarvamustevabade silmade. Usaldada natukegi oma südant ja julgeda mängida. Pidada elus oluliseks elamusi, mitte asju. See võikski olla Eesti värskus ja elujõud.

Kui on liiga palju regulatsioone, siis ei julge paljud inimesed üldse unistama hakatagi. Nii surevad mitmed head mõtted juba eos. Seega tuleks Eestis esimeses järjekorras seadused üle vaadata ja koristada nende hulgast kõik mittevajalik. Viia reguleerimine miinimumini.

Pagan, hakka või arvama, et üks jurist võib täitsa hea president olla.