Nüüd on siis selge, miks Eesti ja Soome suhted on viimasel ajal jahenenud: USA ja Soome teevad omavahel tihedat koostööd, aga Eesti on sellele vastu. Põhjuseks on asjaolu, et Eesti ei taha, et USA teeks koostööd Soomega, mis ei kuulu NATO-sse, kirjutab Helsingin Sanomat.
Mina ei saa aru, miks Eesti peaks seisma vastu USA-Soome koostööle. See peaks olema Eestile kasulik. Soome on USA-ga teinud koostööd aastakümneid, seda isegi sügaval nõukogude ajal. Soome välispoliitiline doktriin ongi ette näinud vastastikuste suhete arendamise ja mitte liitumise sõjaliste liitudega nagu NATO või Varssavi Lepingu Organisatsioon. Eesti valis teise tee, kahepoolse koostöö asemel sõjalise liidu. Mõlemal lahendusel on omad head ja vead. Koostöö ilma NATO-ta annab Soomele vabamad käed, NATO tõttu peavad Eesti sõdurpoisid osalema ja hukkuma kaugetes konfliktides, mis Eestisse ei puutu. Samas peaks NATO liikmelisus tagama Eestile suurema turvalisuse.
Eesti otsustajatele ilmselt ei anna asu, et Soome saab tänu otsekoostööle USA-ga suurema tähelepanu kui Eesti NATO liikmena. Soome president kutsuti abikaasaga Washingtoni Valgesse Majja pidulikule õhtusöögile, Eesti oma mitte. Eestlastele ei meeldi ilmselt ka see, et ülejäänud NATO liikmetest peale USA pole praegusel ajal suuremat kasu. Sest mis abi on loota Eestile näiteks Portugalist, Kreekast või isegi Saksamaast, mis on samuti NATO liikmed, aga mille panus on praktiliselt olematu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar