Olukorras, kus Eestile valitakse võibolla viimast korda presidenti, oli Reformierakonnal väga hea võimalus omale lõpuks president saada. Sest varem on erakond sellest kohast ilma jäänud. Toomas Savi oli kunagi valimiskogus kindel võitja, aga jäi napilt alla Arnold Rüütlile.
Nüüd oli Reformil tegelikult kaks väga tugevat kandidaati: Eesti poliitika grand old man Siim Kallas ja tragi naine Marina Kaljurand. Aga erakond ei suutnud ja ei suudagi enam kokku leppida, kes neist siis on kandidaat.
Tegelikult oleks ilus olnud ikka erakonna sees ära valida, kumb on, ja sellega edasi minna. Aga mitte nii, et on kaks kandidaati, kes omavahel läbi ei saa. Kes üksteist petavad ja teineteisele kaikaid kodaratesse loobivad. Mis presidenti sellistest saab? Paras lasteaeda tagasi saata, onju!
Reformierakonnal olid seekord kõik trumbid peos, aga need mängiti lihtsalt maha. Kahju, väga kahju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar