Mida tähendab Savisaare „liigne heatahtlikkus”?

Savisaar kirjutab Facebookis, et tema endised poolehoidjad hülgasid ta hirmust Kapo ees, pidades siis ilmselt silmas Raimond Kaljulaidi ja Arvo Sarapuud, kes tegid kriminaalasjast pääsemiseks Kapoga koostööd.

Savisaar kirjutab: „Osutus, et mitmed inimesed, keda olin pidanud oma lähemateks sõpradeks ja kaasvõitlejateks, inimesteks, keda huvitab nagu mindki Eesti tuleviku uueks loomine, ei olnud seda. Nad olid vahepeal langenud reformierakondliku-isamaaliitliku propaganda ohvriks ja hakanud ka uskuma, et Eestil on ainult üks võimalik välispoliitika ja üks võimalik majanduspoliitika. Mõned olid vist hakanud ka kartma. Pole muidugi ime: kui Keskerakonda kuulumine või Keskerakonna toetamine toob inimese automaatselt salateenistuste huvisfääri, siis võib hirm tekkida küll.

Hirm on poliitikas väga ohtlik. Inimesed, kes teevad valikuid kartusest, langevad väljapressimiste ohvriks, taanduvad kiiresti kõigist oma vaadetest ja valijate huvidest. Ma ei taha kelleltki nõuda, et nad oleksid kangelased, kuid minu soovitus on igaühele: kui te hakkate tegema valikuid hirmust, siis on viimane aeg vahetada valdkonda. Muidu te kaotate iseenda igaveseks. Enda kohta võin ütelda, et kui ma olen teinud vigu, siis liigsest heatahtlikkusest inimeste vastu. Mitte kunagi hirmust”.

Huvitavad mõtted ja võib-olla ka mingil määral tõesed (Kaljulaidi ja Sarapuu puhul), aga ma ei tea, kas seda võib väita Ratase, Repsi ja Simsoni kohta. Ma arvan, et neid kannustas mitte niivõrd hirm, kuivõrd soov pääseda valitsusse, võimu juurde. Nad ei olnud enam nõus Savisaarega edasi närutama. Tahtsid parketikõlblikuks. Ongi kõik.

Ka on Savisaar ülimalt autokraatlik liider, kes tahab, et kõik käiks tema taktikepi järgi. Kui sa oled vähegi mõtlev inimene, siis ajab see sind ühel hetkel närvi ja sa tahad midagi muud. Kasvõi illusiooni sellest, et sinu arvamus midagi loeb. 

Savisaar ütleb, et ta ainus viga on olnud liigne heatahtlikkus. Nii armastavad väita inimesed, kes on enda arvates ilmeksimatud ehk kel puudub täielikult enda kriitilise pilguga vaatamise võime. Olen märganud, et müüti Savisaare ilmeksimatusest ja seeläbi täiuslikkusest   - Edgar on liiga liiga hea, tema nõrkuseks on tema headus - kultiveerivad ka „Meedia Keskpunkti” saatejuhid Heimar Lenk, Urmi Reinde ja Mart Ummelas. Nende ja ilmselt ka teiste veendunud savisaarlaste jaoks on Savisaar Jumal ning Jumala headus/ilmeksimatus/täiuslikkus on given, vaidlustamatu fakt.

Kuid mida tähendab heatahtlikkus ühe inimese puhul? Kas ühe erakonna autoritaarset liidrit, kes oma võimu kellegagi jagada ei taha, saab heatahtlikuks nimetada? Kas heatahtlikkus ei ole pigem lähedastes suhetes alandlikkuse, lahkuse, südamlikkuse, helluse, õrnuse ja tagasihoidlikkusega? Igal sammul teistega arvestamisega? Või võib väita, et heatahtlik on ka selline inimene, kes minuga üldse ei arvesta, aga väidab, et teeb minuga seotud otsuseid minu parimaid huve silmas pidades? Kas head on võimalik teha jõupositsioonilt - mina tean, mis on sulle hea, ja kui sa sellega nõus ei ole, siis see ei tähenda, et mina ei oleks hea? Ja vastupidi - kui sa seda „head” omaks ei võta, siis sa ei ole minu „headust” vääriliselt hinnata osanud ja mina olen olnud sinu suhtes „liigselt heatahtlik”?

Mulle tundub, et Savisaare endistel poolehoidjatel sai lihtsalt tema pealetükkivast „headusest” kõrini ja see oligi peamine põhjus, miks nad ta hülgasid. Nad tahtsid ise otsustada, mis neile hea on, ning mitte leppida sellega, mida Savisaar neile kohaseks pidas. 

Savisaar, kes aga oli harjunud otsustama selle üle, mis tema poolehoidjatele hea ja kohane on, ei suutnud selle muutunud hoiakuga leppida ning konflikt oli paratamatu. Ja kuna meie iseloomu nõrkused vanemaks saades mitte ei leevene, vaid hoopis süvenevad, siis on paratamatu ka see, et mida vanemaks Savisaar saab, seda „parem” ta arvab enda olevat. 

Ta võiks sobida erakonna liidriks mõnes autokraatlikus riigis, kus juhi „headus”, ükskõik milline ta ka ei oleks, on vaidlustamatu, aga paraku mitte Eestis, kus enamik inimesi tahab ise otsustada, mis neile „hea” on.