Ühes portaalis oli huvitav küsimus püstitatud, miks minnakse Eestist elama Soome. Kas tõesti vaid mugavusest?
Selgub, et nii lihtne see asi siiski pole ja põhjuseid on palju. Paljud, eriti Kagu-Eestist lähevad siiski palga pärast. Et kui juba minna kuhugi, siis mitte Tallinna, vaid Soome.
Siin on mõned vastused küsimusele, miks lahkusite Eestist:
Mina lahkusin sellepärast, et palka ei maksta Eestis, ei tunne inimesena ennast, siin ma tunnen. Ma ei pea lugema sente, et ellu jääda.
Mina lahkusin Soome sellepärast et siin on pudrumäed ja piimajõed :P
Pole Eestis palk kehv kunagi olnud, vaid elu viis millegi pärast algul Rootsi ja seejärel Soome!
Mina tulin Soome vahetult peale rasket lahkuminekut, oli vaja "kliimat" vahetada, mitte raha pärast. Tulin mõttega, et ajutiselt. Aga pole pikemat, kui ajutine... Lapsega polnud enam nii lihtne teatud põhjustel tagasi "hüpata" Nüüd juba 15a siin ja Eestisse ei oska enam kuidagi end tagasi mõelda, kuigi hing on kodumaal siiani. Pealegi laps, kuigi nüüd täiskasvanuks saanud, jääks ju siia.
Mina olin peale keskkooli aasta Soomes lapsehoidja ja juba siis tundsin, et siin on minu "koht". Peale kõrgkooli tulin lapsega mehele järgi, sest 1) mulle meeldib siin,2) mees käis tööl Soomes ja laps on meil nii issikas ning iga kord kui issi jälle tööle läks, jäi laps haigeks 3) lapsele on siin suuremad võimalused kui meil Eestis oli.
Lahkusin, et perele pakkuda inimväärset elu. Tulime koos perega. Et elada natukenegi paremini, et ei peaks igat senti veeretama ja mõtlema kas anda ära või mitte. Siin saab rahulikult hakkama palgast palgani ka peale seda kui maksud makstud. Ja elu siin rahulikum. Eks hing ikka kodumaal. Aga kui mõtlen mis sinna maha jäi, siis tagasi ei soovi just elukvaliteedi pärast.
Ise tulin ka ajutiselt aga nähes kuidas Eesti riik hoolib oma rahvast peale seda ei olnud väga huvi tagasi minna/tulla.
Pakuti tööd, olin just Iirimaalt Eesti tulnud. Sai Soomes elatud viis aastat aga kuna sündis laps siis tundsin, et Eestis on lapsel parem üles kasvada. Ostsime oma kodu ja kolisimegi tagasi maale elama 🙂
Elada tuleb seal kus sind parasjagu vajatakse ja töötada seal kus tööd sinu jaoks on! Eestis see vilets töö elu ammendas minu jaoks ennast ja ongi kõik. Läksin siis Soome, kus palgaga tõmbasid eestlased p**** lohku ja tulin saba jalge vahel Tartu tagasi.
Abiellusin soomlasega Eestis ja elasime Eestis. Äkki tekkis tal soov kodumaale naasta. Ootasin oma elamisluba Eestis aasta ja siis kolisin lapsega järele.
Eestist ei lahkunud ma mitte sellepärast, et kuskil mujal oleks pudrumäed, aga tõesti saab siin hetkel paremini hakkama finantsiliselt kui Eestis...täpsemini öeldes Pärnus kus tööd teed mitme eest ja palka saad poole mehe eest!
2007 läksin Soome tööle, majanduslikel põhjustel. Kuus aastat elasin ja töötasin seal, rohkem ei suutnud, koduigatsus muutus liiga suureks.. tulin Eestisse tagasi. Pool aastat elasin Tallinnas, kõik oli ilus ja tore, kodumaa õhk tegi rinna rõõmsaks, hing lausa laulis sees, aga.... säästud said otsa ja müüja palgast kah suuremat abi ei olnud. Polnud midagi parata, pakkisin oma kompsud kokku ja kobisin Soome tagasi.
Polnud võimalik elada. Näljasurm seisis silme ees. Nii lihtne see ongi! Aga tegelt kogu raamatu lugu.
Kolisime Soome selle aasta algul ja põhjuseks normaalselt ära elamine 8 tunni tööga. Lapsed õnnelikud ja pereelu rahulik. Olime Eestis mehega keskastme juhid ja kui sul on peres väiksed lapsed siis on kogu aeg kopikate lugemine. Kaua sa ikka jaksad elada nii kui ei saa lastele pakkuda inimväärset elu iseendast rääkimata.
Tulin, kuna elukaaslane juba elas ja töötas Soomes.
Tulin kaheks nädalaks tööle ja hakkas meeldima nyyd juba 7 aastat siin ja õnnelikult abielus.
Eesti ...lollide maa...Buratino oma. Juba pikka aega ära... Korra aastas käin j ja imestan ..et seal veel olijad ....peale riiete....Rõivaste
Tulin ära, sest ei suutnud enam. Ei saanud endale mitte midagi lubada peale üüri ja arvete maksmise. Nüüd saan riideid osta, süüa ja vahel kodus ka käia. Eestis ei saanud lubada Saaremaale minekut.
Eestis teenisin kuus 550 euri millest korteri üür läks 450.... ela ja ole 100 euriga???
Närvilise ühiskonna, palga ja vastikute ülemuste pärast. Eesti tööandja mõtleb, et on jumal ja töötajad on orjad.
Ei tea millest see tuleneb, kuid need samad inimesed kes on olnud töölisena kuskil Eesti firmas ja näinud seda sandikopikate veeretamist. Unustavad kõik hoobilt kui hakkavad ettevõtjateks ja palkama omale tööjõudu. Kindlasti pole kõik sellised, aga valdav osa Eesti ettevõtjatest on ise kuidagi alustanud tööd tehes ja nüüd tööandjana käituvad töölistega nagu orjadega! Minul on vedanud Eestis töötades tööandjaga, aga kahjuks paljud peavad oma töötasu kauplema ja paluma!
Tulin Soome, sest mingi tõmme on mul siia alati olnud ja soome keel ja soomlased tundusid väga hingelähedased, sest juba nõuka-ajal oli mu vanematel tuttavad pered Soomes, kes olid igati toredad inimesed ja aitasid niipalju kui said. Saatus tahtis nii, et kui mul oli kopp juba kaua ees 11 aastat oldud Eesti firmas, kus elasin tõesti, et enne palgapäeva jagasin järelejäänud raha nädalapäevade peale ära, milles tuli vahel 2€ päev, siis helistati mulle CV-keskusest ja pakuti tööd Soome. Kahe käega haarasin kinni ja nagu taevakingitus sain tuttavaks neti kaudu ka oma praeguse soomlasest elukaaslasega, kellega jagame siin argielu rahulikult ja saame ka omale reisifännidena reise lubada, Eestis mul sellist võimalust poleks tulnud. Olen saatusele või kellegile-millegile kõrgemale seal väga tänulik! Aga Eestit ma ei unusta, olen ja jään eestlaseks alati! Õnneks ei ole kaugel.
Algul puhkama peale lahutust ja nii ta läks....:-):-(
Eestis, maakohas, ei ole võimalik elada ja lapsel areneda. Töökohti ei jätku, bussiliinid pea olematud, kõik kaob kuidagi, seisva tiigi tunne.
Eesti palk keskmiselt kätte 550euri, 500 euri iga kuised maksud. Elatusraha 50euri 4 inimese peale. Nüüd Soomes olenevalt kuust 2000-2700euri, elatusraha sellest 700-1400 euri. Kas olen rahul, jah olen. Kas olen õnnelik, ei ole. Eestis elades töötas kogu aeg ellujäämis instinkt, Soomes enese täiendamis ja harimis instinkt. Peremudel on lõhki aetud, lapsed ja vanemad kannatavad. Maailm kujuneb nii, nagu liidrid selle eesotsas. NB: Enne oli elu hea (krooni aeg), kui tuli euro siis läks jamaks. Kui oleks keegi öelnud, et piiride avanemise puhul ja ühise raha käibele võtt, hävitab ühiskonda, poleks lapsigi teinud siia hullumajja. Eesti tuleks tagasi, kui riik annab omadele ka samavõrdseid õigusi kui neile, keda tuuakse Eesti Ettevõttesse (Eesti Vabariiki). Siis võib edasi rügada 550euri eest. Jõudu
Oleneb valdkonnas kus töötada. Koristajad jah alla 2000 euri, ehitajad - mina abimees saan 160h küll kätte 2000euri ja kui teen ületunde ehk kuus 200-230h siis tuleb 2700euri. Eestis tegin kuni 200h kuus. See on minu kogemus. Igal ühel oma kogemus ja nägemus.
Ma täitsin lihtsalt oma lapsepõlveunistuse.
Jah, õnnelik ma pole, aga vähemalt tunnen, et ma töötan ja saan selle eest väärilist palka.
