Nüüd, kui üks endast täiesti välja läinud ja mitme valenime all esinenud kommentaator on kõrvale jäetud, saab rahulikult taas lasteaia teemadel arutleda. Sest nagu mulle meenub, kerkis see kommentaator esile paar aastat tagasi just seoses lasteaia-teemaliste sissekannetega Titeblogis.
Nõndaks. Lasteaed. Kõigepealt kirjutasin juba varem sellest, et lasteaias on lapsed pidevalt haiged ja on palju haigemad kui kodusel pidamisel. Põhjusi pole vaja kaugelt otsida: kui palju lapsi on tihedalt koos, siis lihtsalt haigused levivad paremini. Muidugi, kui sellest kirjutasin, et mu eelmisest suhtest olid lapsed lasteaias pidevalt haiged ja oli tükk tegemist, et haigetele lastele kodus hoidjat leida (etteruttavalt võib öelda, et see on praktiliselt võimatu, nii et üks vanematest pidi paratamatult koju jääma), siis kirjutas valvekommentaator vastu, et mul pole mõtet sel teemal üldse sõna võtta, sest tema mitu last polnud lasteaias käies kordagi haiged. Ma mõtlesin selle peale, et vau ja isegi kiitsin seda kommentaatorit, siis ma veel ei teadnud, et ta julmalt lihtsalt valetab.
Nõnda. Minu varasem kogemus lasteaiaga ütleb seda, et lapsed jäävad lasteaias tihedasti haigeks, no vähemalt paar korda kuus, mistõttu ei tule lasteaias käimisest suurt midagi välja. Ja see on loomulikult hea lasteaia töötajatele, sest kui ikka kahekümnest lapsest rühmas käib viiruste ajal (aga Eestis on viiruste aeg pidevalt septembrist kuni aprillini) kohal 3-4, siis on hoopis teine asi. Siis saab mõne lapsega isegi individuaalselt tegeleda, umbes nagu vanemad kodus. Ma ei näita siin kellegi peale näpuga, aga mulle tundub, et kasvatajad soovivadki, et lapsed haigeks jäävad, sest väikelastel puudub immuunsus (organismi võime haigustele vastu seista) ning kui nad vähegi külma saavad, siis on kohe haiged. Mulle meenub, et seesama kommentaator, kes väitis end olevat lasteaia õpetaja, märkiski, et lapsi viiakse välja sisuliselt iga ilmaga. No teadagi, millega see lõppeb. Kui vanemaid inimesi kehv ilm võibolla isegi karastab, siis lastega on teisiti. Ja see lõppebki olukorraga, mida olen kirjeldanud, kus lasteaiast tuleb telefonikõne, et tulge oma haigele lapsele järgi.
Mul pole midagi põhimõttelist lasteaia vastu ja teatud olukorras on nad vajalikud, kui mõlemad vanemad peavad mingil põhjusel väikelapse kõrvalt intensiivselt tööd tegema. Aga seda ma küll ütlen, et valetavad kõik need, kes ütlevad, et nende lasteaia laps pole kordagi haigeks jäänud. Siis on sellel lapsel midagi viga, sest laps peabki olema haige, nõnda kujuneb temal immuunsus. Kui haigusi ei ole, siis immuunsust ei teki. Lisaks on viimasel ajal avastatud viiruste positiivne mõju vähi ennetuses - viirused õpetavad organismi ka vähirakke hävitama. Seetõttu ei tohiks omal viiruseid mingite medikamentidega alla suruda ka täiskasvanud - haigused tuleb kõik rahulikult läbi põdeda.
Nii et haigused on inimese, eriti väikelapse jaoks sama vajalikud kui, ütleme, toit või õhk. Küsimus on lihtsalt selles, kui tihti on laps haige, kui kiiresti ta saab haiguse puhul abi ja kui valutu on lapse haigestumine lapsevanemale. Ma olen sellest ka kirjutanud, et põhimõtteliselt pole väikse lapse vanemast mingit õiget töötegijat, sest ta on lapse või laste haiguse tõttu pidevalt haiguslehel. Kõigi jaoks valutum on see, et kui väikse lapse vanem või vanemad on lastega kogu aeg kodus. Ja mis seal salata, nimetatud põhjusel on väikelapse vanemal raske tööd leida.
Nüüd jõuame tagasi ringiga lasteaia juurde. Et mis on lasteaia point laiemas mõttes. Minu kirjeldatud agressiivne lasteaia kasvatajast kommentaator oli tulihingeline lasteaedade pooldaja ja raius pidevalt nagu rauda, et vanemad peavadki selleks tööl käima, et saaks oma lapse lasteaeda panna. No tohho tillaja! Lapse loomulik koht on ikka kodus, lasteaiad on kommunismi aja nähe (paljudes riikides pole siiani mingeid lasteaedu - kui hoidjat ei leita, käivad väiksemad lapsed eelkoolis), kus kõik inimesed väevõimuga ja karjakaupa kodust välja aeti, kommunismi ehitama. Kodused majapidamised kui võimalikud vastupanu keskused lammutati kõik ära. Köögid planeeriti sihilikult pisikesed nii korterites kui eramutes, et kodus oleks ebamugav ja ei tekiks mingit õhtust riigivastast sussu-mussutamist köögilaua ääres. Sellest ajastust on palju katkisi perekondi, kus laste ja vanemate vahel ei kujunenudki sidet, kus lapsed vanemate peale kaebasid, vanemaid reetsid, sest laste tegelikeks vanemateks olid lasteaia kasvatajad, uuema nimetusega õpetajad. Nõukogude totalitaarses ühiskonnas oli lasteaed oluline lüli süsteemis, kasvatusasutus, et inimestest kujuneksid juba varakult süsteemile jäägitult lojaalsed kodanikud, või õigemini seltsimehed, nagu inimesi tookord kutsuti. Eks see on muidugi praegugi osaliselt nii, miks muidu riik lasteaedadesse tohutult raha suunab. Lasteaias õpetatakse lapsi alluma autoriteedile ja kollektiivis tegutsema. Vanasti kasvasid kõik eesti lapsed kodus ja ajalooõpikutest võib lugeda, kui raske oli neid kolhoosi ajada. Nüüd on terve Euroopa Liit üks suur kolhoos ja lasteaia läbi teinud põlvkonnad marssisid sinna vile saatel suurima heameelega.
Vanemate tööle ja laste kodudest välja ajamine on omakorda toonud ühiskonnas kaasa terve rea muutusi nagu sündivuse järsk langus ja laste kehvem tervis, sest tööl käivate vanemate lapsed ei saa rinnapiima. Seetõttu on arenenud ühiskondades, näiteks Soomes taas hakatud soodustama vanemate kodus olemist koos lastega, samuti pikemat imetamist.
11 kommentaari:
"Ma ei näita siin kellegi peale näpuga, aga mulle tundub, et kasvatajad soovivadki, et lapsed haigeks jäävad, sest väikelastel puudub immuunsus (organismi võime haigustele vastu seista) ning kui nad vähegi külma saavad, siis on kohe haiged."
Paljudes lasteaedades on kasvatajatel komme külmemal ajal oma rühmas kõik aknad pärani lahti avada ja teha seda just sel ajal, kui lapsed jõuavad rühma. Sest neil olevat vaja ruume tuulutada. Just sel ajal. Ise aga istuvad, paksud kampsunid seljas ja villasukad jalas, kahe rühma ühise ukse peal, joovad kohvi ning nämmutavad külauudiseid. Lapsed aga mängivad lahtiste akende all, omal seljas lühikeste varrukatega pluusid või kleidikesed. Niiviisi said kasvatajad omale rühma vähem lapsi, sest osa neist haigestus kohe ja niiviisi püüti kasvatada ühtset massi "kuidas karastus teras". Paljud kasvatajad ei tea isegi seda, et ka laste poole tuleb pöörduda viisakussõnadega "palun, tänan" jne, sest arvati et autoritaarsus on võim ja võimu ees tuleb koogutada. Seal tedasi tulevad juba mammutkoolid, internetipäevikud, nutitelefonid, tahvelarvutid ja nii kasvabki süsteemile ustav põlvkond, kellelt on oma mõtlemisvõime koos tunnetega ära võetud ning allutatud sellesamale süsteemile.
Just, väga õige tähelepanek. Ma ise arvan, et minust sai selline isemõtleja just tänu sellele, et ma sattusin lasteaeda suhteliselt hilja, kusagil 5-aastaselt alles, kui isiksus on juba välja kujunenud. Nii näiteks ei õppinud ma kunagi lõuna ajal magama ja mõtlesin omi mõtteid teki all, kui teised magasid - tol ajal ei tohtinud teiste une ajal lasteaia peale kondama minna. Enne seda olin kodus, sest mul sündis vend kohe kui olin aasta ja 3-kuune ning teine vend kui olin 4-ne. Pärast seda jäi ema veel aastaks koju ning siis oli raske lasteaia kohta leida - esialgu olin aastakese venekeelses lasteaias ja siis pidi ema selleks lasteaeda tööle minema, et lastele eestikeelse lasteaia kohta saada.
Koolis mind muidugi allutati distsipliinile, sunniti astuma oktoobrilapseks, pioneeriks ja komnooreks, kus kõik käsikäes ja lauldes kommunismi poole sammusid. Pole ime, et mulle meeldis lapsena kõige rohkem aega veeta maal vanaema juures, kus oli suur köök ja sai vabalt Ameerika Häält kuulata ning väikses pereringis maailma asju arutada.
Mina jälle läksin küll sel ajal lasteaia peale kondama, kui teised lapsed magasid, ja olin sellepärast kasvatajatele suureks tüliks. Lasteaias sain aga käia ainult kaks kuud, pärast seda võttis ema mu sealt keskkõrvapõletiku tõttu ära. Olin siis ka nii umbes viieaastane. Roosikese puhul ei kiirusta - vaatame, mis ta ise asjast arvama hakkab.
Isiklikust kogemusest ütlen, et maalapsed on küll väga nukker minna kooli kui ta lasteaias pole käinud. Maal, väikses kohas, ongi tavaliselt üks lasteaed ja üks kool. Mina ei käinud lasteaias, olin kodus vanaemaga. Esimesse klassi minnes olin ma ainus nö. võõras laps. Teised kõik üksteist tundsid, olid omad sõpruskonnad, pinginaabrid välja valitud. Sellest võõra tundest ei saabud ma lahti kuni põhikooli lõpuni ja ühtegi päris sõpra mul tollest ajast ka ei ole. Keskkooli läksin linna.
Mina olin ainus laps. Mul oli küll kaks vanemat venda, aga meie vanusevahe on päris suur - mu vanem vend on praegu 54 ja noorem, Vello, 52. Neid minu tegemised ei huvitanud, käisid sel ajal juba tüdrukutega ringi, kui mina nukkudega mängisin, ja nii kasvasin ma ainsa lapsena. Kui vanemad mind nii viieaastaselt lasteaeda panid, siis oli mul väga hea meel, sest mulle väga meeldis seal. Tekkisid sõbrad ja nii edasi. Mulle tundubki, et paras aeg lasteaeda minekuks on 4-5, sest siis oled sa juba väljakujunenud isiksus ning sul on lasteaias käimisest ainult võita. Muidugi lapsed on erinevad ja mõnele võib sobida ka 3-aastaselt lasteaeda minna. Sellest varasemat aeda panekut ma õigeks ei pea. Samal seisukohal ollakse ka waldorf pedagoogikas, kus polegi sõimerühmi.
Samal teemal on rääkinud David Icke ja sisuliselt nõuka-aegne totalitaarne kontroll on kantud üle Euroopa Liitu:
"The state intention of the British government to extend the school day. Just look at it. Step by step by step. The totalitarian tiptoe as I call it. And you'll see how more and more of a child's time is controlled by the state and how parental power ant influence is being eroded at the same speed. We are seeing the minds of children hijacked by the state in multiple ways that I'll be describing."
Schools are Programming Prisons For Your Kids
Teine loeng David Icke'ilt umbes samal teemal, täpsemalt riigipoolsest sunnitud lapsendamistest ja agendast järjepidevalt vähendada vanemate mõju oma laste üle, et lõpuks üldse kaotada lapsevanemsus:
"Agenda to constantly erode the influence of parents over their children to bring an end to parenthood":
The State Is Stealing Childhood – And Children
UK riikliku haridusasutuse Ofsted ametnik olevat rääkinud ideest panna lapsed kooli 2-aastaselt.
Muide, David Icke esineb ülejärgmine laupäev, 12. nov. Tallinnas terve päeva kestva loenguga oma maailmaturnee raames:
http://davidicke.ee/
Mirjam Kala puksiti välja või?
Lasteaias käimine ei ole kohustuslik.
Ideaalsel juhul loomulikult alla 3, isegi alla 4 aastast ei viiks lasteaeda, eriti igapäevaselt.
Mirjam Kala oli ühtlasi Alice ja veel mõned tegelased ehk ta kasutas kommentaariumi selleks, et omaenda arvamust paljundada ning luua muljet, et paljud inimesed arvavad ühtmoodi. Seepärast ei lase Kohviku ukse peal seisev Facecontrol teda enam sisse :).
Aga kuidas Alice elab, kas olete kursis?
Ei ole :).
Postita kommentaar