teisipäev, 6. detsember 2016

Haige lapse tõttu kaks kuud ööd läbi magamata - no mis töötegija ma olen?!

Nüüd, kui Juulike on 4-aastane, hakkab meieni jõudma Angelmani sündroomiga laste vanemate argipäev või õigemini öö, kus lihtsalt ei saa magada. Osa Angelmani vanemaid on kurtnud, et nad pole 4 aastat öösel sõba silmale saanud. Ma algul imestasin, kuidas see on võimalik. Või et see pole ju võimalik! Aga nüüd, kus olen juba kaks kuud järjest öösel magamata, sest laps lihtsalt ei jää magama, saan aru, et see on siiski võimalik.

Miks just nüüd? Aga tont seda teab. Ilmselt seepärast, et seni on õnnestunud Irjal rinnaga toitmisega last öösel unisena hoida. Või kes seda teab. Aga nüüd on laps lõpuks 4-aastaselt õppinud imema, ta oskab ka pudelist juba imeda, ta saab oma kõhu kiiresti täis, ei väsita end enam imemisega ja seetõttu ei jää enam magama. Mis on Angelmani sündroomiga laste puhul üsna tavaline, sest nende närvisüsteem on pidevas erutuse seisundis. Hea veel, et krampe pole, sest enamikul Angelmani sündroomiga lastel esinevad pidevalt krambid, mõnel lausa mitusada korda päevas. Ja ei aita ükski rohi. Juulikesel õnneks on krambihood olnud ainult haiguste ajal, kui palavik tõuseb üle 38 kraadi.

Aga minu puhul - mulle on soovitatud, et mine tööle, mine tööle. No mis töötegijat on minust, kui ma olen kaks kuud järjest kõik ööd magamata. Minust pole sellisena ju mingit töötegijat. Mind ei tohikski mingile tööle lubada, sest ma võin tont teab mida põhjustada. Lihtsalt aju enam ei tööta. Ma ei julge enam midagi teha. Näiteks eile unustasin kodus katlakivi eemaldi kannu, tegin sellega teed ja jõin terve tassi ära. Imestasin, et miks tee on kuidagi hapu, nagu oleks sinna sidrunit sisse pigistatud. Aru ka ei saanud, et katlakivi eemaldi on sees - aju on magamatusest juba nii pehme. Täna on päev otsa kõht põrgulikult valutanud. No mis töötegemisest saab siin juttu olla.

Praegu on öö, laps ei maga, istun koos lapsega teises toas, et lasta Irjal veidigi magada. Sest meil on veel teine laps, kelle eest peab hoolitsema, kes tahab samuti magada. Kui Irja saab teise lapsega magada, siis on peres vähemalt keegi, kes suudab päevasel ajal midagi teha, kes on võimeline kasvõi poes käima.

Sellises olukorras ei saagi olla muud mõtet, kui Soome minna. See on muutunud juba nagu kinnisideeks. Viimaseks õlekõrreks, millest kinni hakata. Sest olgem ausad, Eestis pole ju erivajadustega inimestele, lastele või nende vanematele mingeid tingimusi. Mitte mingeid. Elu on nagu kiviajal, kus igaüks vaadaku ise, kuidas saab. Soomes on vähemalt toetused sellised, et vanemad ei pea tingimata tööl käima, vaid saavad oma erivajadustega last hooldada ja piisavalt toetusi, et ära elada. Kasvõi reisida, kui juhe kokku jookseb. Või võtta koju abilise. Eestis ju toetustest ära ei ela, sest toetused on armetud. ARMETUD. Kui lapsetoetusi on tõstetud pidevalt, siis erivajadustega laste toetusi ju tõstetud pole, need on juba üle 10 aasta samal tasemel - 18 eurot kuus. No ja hooldajatoetus on 80 eurot kuus - see on ju täiesti naljanumber. Eestis on ette nähtud, et erivajadustega lapse vanem käib tööl ja saab head palka, aga kuidas või kus sa käid tööl, kui oled ööd läbi magamata. Öelge mulle palun, kus on võimalik tööl käia või mis tööd on võimalik teha ilma magamata? Kus ja mida? Nimetage mulle see töökoht, palun!

Lapse puhul on ka märgitud, et on hea, kui ta kõndima hakkab. Aga kust otsast on kõndimine hea? Öelge, palun! Nüüd on laps käima hakanud, rebib toas riiuleid ja kardinaid alla, tirib telekat, ronib voodisse ja hammustab, tirib riietest ja juustest. Teda peab suure jõuga kinni hoidma. Aga siis vehib pea ja kätega, mul lõi paar päeva tagasi oma peaga täiest jõust vastu nägu, nii et silm on sinine.

Praegu olen lapsega teises toas, ta ajab end minu najale püsti, kraabib küüntega, näpistab ja tirib juustest, sikutab arvutit. Ma ei saa isegi kirjatööd enam teha. Ma olen tal küüned viimse piirini ära lõiganud, aga tal on tohutu jõud, ta kraabib isegi olematute küüntega lausa verele. Sakutab juukseid pahmakate kaupa pealaelt välja. Mida sellisel puhul ette võtta? Mitmed Angelmani pered on lasknud lapsele teha puuri ja last hoitakse päevad ja ööd läbi lihtsalt puuris. Ilmselt on see lahendus ka meie pere puhul. Aga mis kasu on lapsele siis kõndimisest ja muudest teraapiatest, kui ta oma elu puuris veedab? Vastake, palun, miks on vaja last vedada teraapiasse? Väga paljud inimesed on soovitanud, et Juulike peaks kõndima hakkama, vat siis oleks hea! Kuidas ilma mõistuseta, ent kõndiva lapse terrori eest end kaitsta?! Minu teada on Silja Suija esitanud korduvalt sama küsimuse, aga mingit vastust pole antud. Vastake palun! Palun lahendust!

Kohtu poolt on mulle mõistetud elatise võlgnevuse tõttu ühiskondlikult kasulik töö. See on füüsiline töö. Mulle see töö meeldib - magamata ei saakski vaimset tööd ju teha. Aga kui pole üldse maganud, siis tähelepanu hajub ja tekivad vigastused. Viimati, kui seda tööd tegin, siis tõmbasin oma õla liigesest välja. Nüüd olen täiesti abitu, õlg teeb valu, ma ei saa juba seetõttu magada, last ka enam tõsta ei saa nagu varem. Irja enam last tõsta ei jaksa. Kuidas me niiviisi toime tuleme? Kuidas? Mida me peaks tegema? Vastake palun!

Meile on ette heidetud, et kerjame blogi kaudu raha ja et seda ei tohiks teha. Meile on öeldud, et peame õppima end ise aitama. Aga minu mõistus on otsas. Kuidas end õppida aitama, kui oled kaks kuud ööd läbi magamata ja laps on agressiivne? Mida või mis lahenduse välja pakute, kui kerjata ka enam ei tohi? Mida me peaks tegema? Kuidas end ära elatame? Blogimine on muutunud ka juba vaevaliseks, sest esiteks oled magamata ja mõte ei jookse, teiseks rebib laps kogu aeg arvutit. Mis on lahendus? Vastake, palun!

Mulle üldiselt ei meeldi hädaldada ja kurta, ma pole suurem hädaldaja tüüp, kannatan valu vaikides ära. Aga nüüd on küll tunne, et enam ei jaksa. Tõesti, ei jaksa enam. Rahaline seis on ka pehmelt öeldes sitt. Ma lihtsalt ei suuda sellises olukorras midagi teenida. Andke palun nõu, mis ma peaks tegema?!

81 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nii on, Juuli muutub vaid tugevamaks ... Ja ega lahendus ongi selline "puur-voodi", sest turvalisus nii teie kui tema oma on esmane: http://www.medifab.com.au/products/beds/safe-surround-plus-bed (esimene guuglist ettejuhtuv pilt)

Anonüümne ütles ...

Kurb on kirjutada aga kas olete kaalunud Juulit raviasutusse elama panna? Ma pole teie blogi kaua lugenud, ehk olete seda hooldekodu teemat juba lahanud. Igaljuhul jaksu teile (kuigi siin vist sõnad ja kaasaelamine ei aita :( )

Irja ütles ...

Meile oleks suur abi juba sellest, kui lõpetataks "elatisevõlglase elu kibedaks tegemine". Siis saaks juba palju kergemini hingata.

Inno ütles ...

Me oleme seda teemat arutanud, aga pole seda kaalunud. Mul ei oleks südant teda sinna panna, sest ma ei kujuta ette, kui kaua ta seal vastu peaks. Mul on siiani silme ees Puutepunkti saatest Jonathani juhtum - see on jube! Ma loodan Soome peale, sest seal on sellised inimesed oma elu peal, mitte kinnises asutuses. Neil on isegi oma telesaade! Soome ühiskonnas on erivajadused privileeg, mitte puue.

V.K ütles ...

No ja eks teil see kõik tulegi lihtsalt suurest väsimusest! Aga olegm ausad elatisevölg oli teil enne Juulikest kui saite normaalselt tööl käia! Aga see sellels siis praegu! Kas töesti siis ei ole eestis päeva hoidegi sellise lapse jaoks? Arusaadav et te ei jaksa teda üksi kanseldada ja eks see päevast päeva raskemaks läheb! Ja alusage sellest et kuskile möneks tunniks saaks ta jätta et veidigi puhata! Ega see möte ei saagi liikuda kui sügavas unepuuduses vaevlete! Ka eestis onju määratud ka sellisetele lastele tugiisikud? Minu tuttaval on oluliselt kergema rikke tõttu määratus tugiisik kes viib teda linna teraapiatesse! Uurige seda neid varjante et kasvöi alguses päevalgu veidi puhata! Edu!

Anonüümne ütles ...

Juulile kirjutati ju unerohtu.

Anonüümne ütles ...

Aga teiste Angelmanide vanemate soovitused, ma saan aru, et neid versioone Angelmanidest on erinevaid, aga telekas näidati kaks korda last, kes õppis,liikus, toimetas nagu tavaline laps peaaegu, et kas see ei või nüüd olla see isekasvamise tagajärg, et laps on selline, kui ta oleks kohe vaikselt ühiskonda kaastaud erinevate teraapiate kaudu, oleks ta v-o hoopis teine. Tundub tavaline kasvatamatu laps ja Juuli puhul pean pigem silmas seda, et just tal ongi lastud ise kasvada ja pole temaga tegeletud nii nagu erivajadusega laps seda vajaks, et ta oleks edaspidi kontrollitav ja temast võiks aru saada. Pigem õppige sellest ja kasvatage oma last läbi teraapiate, küll ta siis ka rahulikumaks muutub. Tal on vaja energiat kulutada kuskil, tissi imemine ei aita enam. Väikses korteris liikumisvõimalust pole, õues ta ei liigi tal pole tegevus lihtsalt. Pakkuge seda siis, vaimset ja füüsilist, ta on juba suur laps ju. Tahate, et ühiskond teda võtaks omaks, aga kui te ise temaga nii käitute, tahate veel viimsedki tegevused talt võtta ja puuri panna. Ei saa vabandada pidevalt, et deletsioon suur jms, teiste angelmanide vanemad on sünnist alates vaeva lastega näinud ja tulemuseks pole ju kontrollimatu ja vägivaldne laps. Ja just nimelt ära hädalda vaid paku oma lapsele tegevust ja rohud, mis aitaks magada tal. Alati on ju kergem tegeleda väikese lapsega, et tal kujuneks harjumused, ja nüüd on ta juba suur ...kui palju aega te kaotasite. aga parem nüüd kui 10 aasta pärast tegelema hakata.

Anonüümne ütles ...

Kui te ta hooldekodusse panete, siis on ta seal puhtalt teie enda laiskuse ja arrogantsuse tõttu, et te ei hakanud temaga õigeaegselt tegelema, just nimelt, et teda kaasta ühiskonda, et ta oleks kontrollitav ja et tema teist ja teie temast aru saaks. Kes seda ühiskonda kaasmaist siis teie arvates teeb, ikka vanemad. Mida te küll teinud olete? aga ehk pole hilja asja parandada.

Anonüümne ütles ...

Teie mõlemad lapsed on kasvatamata, Roosiga tekivad samuti probleemid, ehkki talle puuet määratud pole. Mis jutt, et teraapia teeb agressiivseks? Irja just kirjutas ju, kui tubli ta oli ja kuidas talle meeldis seal? Kumb teist valetab? Ja no kurat, kõik arstid on teie meelest Eestis lollid. Teate- meie meelest olete hoopis teie lollid. Aeg oleks juba aru saada, et olete kogu perega puudega.

Inno ütles ...

Mis haige jutt, et ei hakanud tegelema. Kas te olete ise juures olnud? Minu kogemus näitab, et teraapia, juba sinna minek ja sealt tulek muudab Juulikese agressiivseks ja närviliseks. Peale viimast teraapias käiku oli ta eriti rahutu ja nuttis terve öö. Neuroloog, kes on Eestis ainsana Angelmani sündroomi uurinud, lausa naeris nende teraapiate peale. Näiteks on Juulile kõige rohkem määratud logopeedi tunde, ilmselt mõttega, et ta asjadest aru saama hakkaks. Ühe teise Angelmani sündroomiga lapse, Juulist veidi vanema ja arenenuma poisi logopeedi juures käimine lõppes sellega, et laps lõi logopeedile hambad käevarde, nii et logopeed lõpetas päevapealt asja üldse ära. Nüüd tegime taotluse, et Juulikese teraapiad ringi vaadata, sest rehabilitatsiooniplaani on teinud inimesed, kes asjast midagi ei jaga ja kuivõrd meil endal ka kogemus puudus, siis ei saanud sisse kirjutada asju, millest kasu oleks - näiteks tegevusteraapia.

Minu soovitus targutajatele: võtke ja veetke ühe Angelmani sündroomiga lapsega kasvõi üks ööpäev. Näiteks Tartus elab Juuliga enam-vähem ühevanune Pääsu. Võtke ühendust tema emaga ja olge temaga ööpäev. Siis räägime edasi!

Inno ütles ...

Ja teate, minu kogemus ütleb, et nii Angelmani kui teiste vaimsete mahajäämuste puhul vajavad toetust ja teraapiat just eriti vanemad, kel on krooniline väsimus ja kes on ära kotitud. Väga lihtne on kõrvalt parastada ja targutada, kui oled puhanud. Kui oled aga neli aastat öösel magamata, siis on olukord hoopis teine. On ka selliseid vanemaid ja peresid Eestis, kus neli aastata pole öösel magada saanud - perekond on lausa lõhki läinud ja ema üksi peab erivajadustega lapsega hakkama saama. Nemad on tõelised kangelasemad, aga neist keegi ei räägi, kuna neil emadel pole lihtsalt jõudu ja jaksugi enam appi karjuda. Vaikselt kannatatakse ja kustutakse ära - see on Eesti reaalsus, kallikesed! Või siis parastatakse, nagu Jonathani puhul, et ema ise on süüdi, et laps selline välja kukkus. Eesti erinevus Soomest ongi see, et Eestis on erivajadustega lapse vanem ise süüdi, et sellise lapse sünnitas, Soomes aga mitte, seal on kõik lapsed oodatud ja head. Juba selle suhtumise pärast tahaks Soome minna.

Anonüümne ütles ...

Inno, ära süüdista end ega hooli ka süüdistustest. Ja ära loe hambutuid soovitusi a la teeme teraapiat peksjale ja aitame kõndima ohtlikku.

Oli teada, et sellessse punkti te jõuate. Pole armastus end surnuks kurnata!

Sa võid solvuda ja mu kommentaari kustutada, aga ma kinnitan, et hoolin teie käekäigust! Ning seepärast kopeerin siia nn uue piibli Urantia Raamatu soovituse:

Mandunud inimolendite, päästmatult ebanormaalsete ja kõlbmatute surelike suhtes asjatut osavõtlikkust ilmutada pole ei hellus ega altruism. Ka kõige normaalsemates arengumaailmades on küllalt erinevusi indiviidide ja arvukate ühiskonnarühmade vahel, mille suhtes üles näidata kõiki neid üllaid altruistlikke tundeid ja surelike isetut hoolitsust, põlistamata seejuures areneva inimkonna sotsiaalselt kõlbmatut ja moraalselt mandunud ainest. On küllaldaselt võimalusi rakendada oma sallivust ja altruismi nende õnnetute ja hädasolevate indiviidide suhtes, kes ei ole pöördumatult kaotanud oma kõlbelist pärandit ega igaveseks hävitanud oma vaimse sünni õigust. UR 52:2.12

Kui inimene on kehva kehaga (ma ei mõtle siin figuuri, vaid kehamaterjali), siis tuleb teda sedavõrd piirata, kuivõrd ta looma ja eriti agressiivse looma tasemel on.

a.

Anonüümne ütles ...

Võtke Juulit kui õppetundi. Ta tuli teile selleks, et saaksite nüüd ise tunda, kuidas on olla kotitud. Enne kottisite teisi, nüüd kotib elu teid. Vaevalt te Soomeski rahule jääte. Teil pole kuskil piisavalt hea.

Anonüümne ütles ...

Miks te loodate, et teid Soome avasüli vastu võetakse? Mis kasu teist Soome ühiskonnale hakkab olema kui käsi pikal ainult toetusi oodate? Mille poole teie perekond erineb somaalia perekonnast, kes teiste maksumaksjate kukil elab? Mõlemal juhul on tegemist õpitud abitusega. Minge aga Soome, kukkumine saab kõrge olema, siis alles näete kuidas bürokraatia õitseb. Tobe on ettekujutada, et kolin Soome ja kohe toetused hakkavad jooksma ja elu on nagu lill.

Anonüümne ütles ...

Viimases sissekandes siis juba neli AASTAT magamata?! Ah nüüd olete siis nii kaugel, et "andke meile nõu, mida me peame tegema". Mitu aastat on teile siin antud igasuguseid nõusid, mitte ainult Juuli, vaid ka näiteks rahaga ringikäimise kohta - alles ükspäev, kui väitsite, et teil kulub kuus 1000 eurot söögi peale, sest keskmine kala maksab 20 eurot jne, püüti õpetada, kuidas natkamalt majandada. Või et kuidas oleks võimalik teenida natukenegi raha, lühidalt: KUIDAS ENNAST ISE AIDATA. Teie vastused on ju kõigile teie blogi jälgijatele pähe kulunud: rinnapiim on imeravim; laps(ed) las areneb omas tempos; alla 2000 euro kätte kuus pole üldse mõtet midagi liigutada; kõik ongi kohustatud teie peret üleval pidama jne jne. Ja nüüd äkki tahate nõu saada? Seda ütlemist olete kuulnud, et kes pole võimeline ennast ise aitama, sda ei suuda aidata mitte keegi? Mul on teile üks soovitus, õigemini kaks. Esiteks, minge jah kohe ruttu ära Soome, seal teiesuguseid "soomlasi" ju pikisilmi oodatakse, Irja onu juba väriseb ootuses, et saaks lasta Juulil ennast peksta ja hammustada, kolmetoaline korter on juba sisustatud ja kõik hooldustöötajad ennast rivi võtnud, et teie muresid lahendada. Ja teine soovitus: mõelge jua aegsasti välja, kuhu minna ja mida teha edasi siis, kui see tõetatud Soomemaa ei osutugi teie suhtes nii imeliseks nagu praegu siin ette kujutate ja kõigile teistele selgeks teha püüate. Kus ainult antakse, antakse, antakse, ja neil, kellele antakse, pole muud vaja teha kui suud ja rahakotti lahti hoida. Head pakkimist - kuigi mida teil ikka pakkida, Soomes saate ju kõike, mida vaja.

Inno ütles ...

Juuli ongi õppetund ja mina mõtlen nii, et oleme Irjaga piisavalt laisad, et ilma Juulita poleks kunagi viitsinud Soome minekut ette võtta. Samas on see muutus meile hädavajalik.

Keskkonna muutus on inimesele väga stimuleeriv. Näiteks ühest andekast inimesest, Toomas Hendrik Ilvesest poleks Eestis üles kasvades saanud kunagi presidenti, ta oleks olnud samamoodi taga kiusatud nagu praegu Edgar Savisaar. Sündinuks ja kasvanuks aga Savisaar mujal, oleks temast saanud president.

Kaljulaidist poleks samuti saanud mingit presidenti, kui ta oleks olnud siiamaani Iru elektrijaama direktor või mõnes muus kohalikus ametis.

Anonüümne ütles ...

Mulle hakkab tunduma, et kui Irja on "välja tulemas" sellest "ootan ja ei tee midagi, aga syydistan koiki ja endas viga ei näe" faasist ning asunud tegutsema ning oma last aitama (olgem ausad, selle neuroloogi juurde oleks te voinud minna juba 2 aastat tagasi kui olite alles diagnoosi saanud, paljud teraapiad (seal hulgas suhtlusteraapia) aitab lapse agressiivsust maha votta, sest laps opib oma soove väljendama, erinevad ravimid aitavad magamise osas jne), siis Inno on siiani selles- "ei saa niikuinii midagi paremaks ja keegi mind ei moista ja keegi minu eest ei tee" mottes nii tugevalt kinni, et ilmselt tombab see pisut ka Irjat tagasi.
Mul on ka puudega laps. Koik need "toredad" faasid labi tehtud ning seega ma julgen väita, et ysna varsti jouab ka Irja faasi, kus ta täielikult adub, et selle lapse kasvatamisel ei saa kunagi olema mitte midagi "tavalist", aga seda last saab aidata ja tema eest tuleb voidelda, mitte istuda ja oodata ja uskuda et hiljem on lihtsam...Joudu Irjale! Ja noustun- teraapiat vajab Inno hetkel, sest seni kuni sa uude faasi edasi ei liigu, tombad sa tagasi nii Irjat kui hoiad Juulit kinni. Juulist ei saa kunagi tavalist last- lepi selle mottega ja asu tegema koiki neid asju, mis on vajalikud tema kasvatamisel. Kui sul on kodus koer, siis temast ei saa kunagi papagoid. See koer ei hakka kordama sonu voi lendama. Void ju oodata ja vaadata ja syydistada jumal teab keda selles, et koer tuppa pissib, aga labimurre tuleb alles, siis kui saad lopuks aru, et see koer ei ole papagoi (nii vaga kui sa seda ka ei tahaks) ja asud teda aitama saavutamaks koik see, milleks ta koerana voimeline on.

Anonüümne ütles ...

Aga mul on küsimus, et kes Soome ühiskonnas puudega inimesi integreerib, kas vastav asutus, kus tehakse tööd nendega või mismoodi see toimub see imeline puudega inimeste integratsioon. Kui juba väiksest peale pole nt Juulisugusega tööd tehtud, ainult loodetud rinnapiima peale. Kes õpetab teda potil käima, ise hakkama saama , sööma. kas keegi sotsiaaltöötaja? Esialgse töö puudega inimesega peaks tegema ikka vanemad ja teie ju pole seda teinud. Te peategi lõpuks loobuma temast, sest jõud ei käi üle. Ta ju kasvab , kui ta 15 on ja kontrollimatu, siis mismoodi see välja näeb? Te olete suure töö jätnud tegemata (v-o minu naiivsus) aga hakake pihta, tal peab mingi väljund olema elus ometigi. Ega Soomes ei tule teda keegi õpetama, kui teie seda ei tee, ta võetakse ära ja kõik, käite teda vaatamas, aga teised töötavad temaga, teevad loovtegevust, käelisi asju, võimlevad, mässavad aga teie olete pühapäevavanemad. kahju väga kahju. Aga samas seda te v-o loodategi, et sealsed hooldusasutused on rohkem tasemel, kui siin ja poleks nii hull Juulit sinna suunata.

Anonüümne ütles ...

Õelust on palju Eesti ühiskonnas. Lihtsaks tõestuseks see väike kommentaarium siin. Mu hea sõbranna, arst, kes Soomes töötab, toob ka sealsest ühiskonnast esile halba, õelust, eriti eestlaste suunas,kuid minu soovitus on siiski: vahetage ühiskonda. Kasvõi proovige.

Näiteks võivad Soome meditsiiniõed olla õelad intrigandid, kuid patsientidega suhtlemine on neil jälle väga heal tasemel. Selline on heaoluühiskond - euroopaliku lihviga. Parem selline lihv kui madal ja hoolimatu käitumine. Kui saabub päev, mil puudega lapse peabki mujale paigutama (kaua teda puuris ju ei hoia!), siis on heaoluühiskonnas tagatud sõbralik kohtlemine.

a.

Anonüümne ütles ...

Jah, Kaljulaidist poleks saanud presidenti, kui ta oleks siiamaani Iru elektrijaama direktor - vot siinkohal on Innol tõesti raudne loogika paigas, vaevalt tal oleks olnud võimalik neid kaht kohta korraga pidada. Tuletaks samas meelde, et Kaljulaidist poleks saanud ka mitte Iru direktorit, kui ta oleks aastaid lebotanud, blogi pidanud, selles kõiki mustanud ja sõimanud, süllekukkunud varanduse laiaks löönud, samas kõiki õpetanud, kuidas elama peab, pätte ja kaabakaid raha eest kaitsnud, lakkunud perset poliitikul, kes selle eest parkla kinni maksaks jne, jne jne. Ehk siis teinud kõike seda, mida olete teinud teie, keda ei võetaks isegi mitte Iru elektrijaama lihttöölisteks, sest kes Eestis teist vähegi midagi kuulnud on, hoiab eemale kui katkutõbistest. Soomes saab Roosist kindlasti president ja Juuli lõpetab edukalt vähemalt tavakooli, sest erilasteaiad (tavalistest rääkimata) on koonduslaagrid ja teie lapsel on õigus saada seda, mida teie tahate - nii te siin ju paar aastat tagasi kui rauda raiusite.

V.K ütles ...

Kas teile endale ei tundu et see soome ülistamine on teile kerge unelm v? Jah soomes on paremad võimalused puuetega lastele olen sellega nõus! Aga see ülejäänud mull 2000.- lasterahast ja kolmetoalisest korterist ausalt ma ütlen et ju siis on minu tuttavad ja ämm, äi ja tädi puhta lollid et nad aastaid soomes tööd rabanud et tervised tuksis oleks kohe võinud ainult sotsi tugede peal olla��

V.K ütles ...

Mu sõbranna läks aastaid tagasi ka soome, kui soomes oli oluliselt rohkem pudrumägesi kui täna! Ta oli kahe lapseva yksikema, elas tuttavate juures madratsil pool aastat enne kui kuidagi korteri sai! Oli kojamees, lükkas lund kui vaja! Keegi talle nii sama midagi ei andnud!

Inno ütles ...

Soomes ehitatatakse vaimse mahajäämusega inimestele praegu kortereid, et pakkuda neile teiste inimestega samaväärset elu. Neid kaasatakse võimalusel ühiskondlikesse debattidesse, neilt küsitakse arvamust. Eestis ei küsi neilt keegi midagi, nad suletakse elu lõpuni kinnistesse kolooniatesse. Aga ma ei süüdista kedagi, Eesti on lihtsalt selleks liiga vaene ja väeti, et midagi sellist pakkuda. Ega üks sant teist santi ju kukil kanda ei jaksa. Eesti on ise erivajadustega ja vajab kõvasti teraapiat ja tegelemist, enne kui midagi asja saab.

Inno ütles ...

V.K. - ma olen ka nõus Soomes lund lükkama või tegema mida iganes, kasvõi oma elu andma, et lastele inimväärne elu võimaldada. Ükski ohver pole selleks liiga suur. Ma mõtlen seda täiesti tõsiselt.

ann ütles ...

Koerte puhul on nii, et korterikoerte omanikele soovitatakse anda koerale piisavalt füüsilist liikumist väljas - muidu on tõenäoline, et koer lõhub kogu korteri sisustuse.

Ka toas istuv ja oma energiat mitte maandav laps ei pruugi olla õhtuks väsinud - ja ka tavalaps, kellel on mõistus eakohaselt arenenud, võivad tekkida "energiaülejäägid". Seetõttu soovitataksegi palju liikumist värskes õhus (mitte seetõttu, et lapsi haigeks teha - nagu te kuskil heitsite ette, et halvema ilmaga laste õueviijad kasvatajad on pahad). Tegelikult viiakse lapsi õue ikka seetõttu, et lastel on vaja oma energiat välja elada ja mingit east alates ei suuda laps toas hästi oma energiat ära kulutada.

(eelnev ei ole mõeldud süüdistusena, lihtsalt selgitusena)

Nüüd see teema, et kas parem on vaimse puudega mittekõndiv või vaimse puudega kõndiv laps. Jah, mittekõndivat on veidi (võibolla ka mitte VÄGA, kuna käpakil ta ju ikkagi liigub). Kõndiv laps saab ikkagi päeval oma energiat maandada - tegelegu temaga siis kas vanem või tugiisik, kas Eestis või Soomes. Minu melelst kõndimine on ikkagi eelis ja tasuks ikkagi sellepoole püüelda (kui see võimalik pole, on iseasi).

Tollele Evelini saates osalenud poisile ju keegi ikkagi koostas taastusravi plaani. Olgugi,et tollel oli väiksem deletsiooon - päris põmm-põmm see raviplaani koostaja ei saanud olla.

Anonüümne ütles ...

Aga endiselt, teie seisukohast võttes, kes peaks valmistama ette puudega inimese, et ta oleks võimeline elama sellist tüüpi korterites. Kas seal on pidevalt 24/7 keegi või peab see mahajäämusega inimene saama hakkama elementaarsete asjadega ja kui peab, siis kes seda talle õpetab, kui juba väiksest alates on kasvatud nagu mowgli. Kes kasvatab ka puudega lapsest inimese, kes iseendaga hakkama saab kas sotsiaaltöötajad, asutused, vanemad vms? Ja lapsed nutavad vahel ka lasteaias käies, normaalsed lapsed, elavad oma emotsioone ja päeva ja pingeid nuttes välja, sellepärast ju ei jäeta last koju koguaeg, ta harjub, närvisüsteem harjub ja koormust saab reguleerida aga see käib kasvamise protsessi juurde. Sellepärast jätta pooleli teraapia, et Juuli nuttis pärast..tahate et ta vegeteeriks v? V-o tõesti vaadata koormus üle, tunnid üle jms aga pidurit tõmmata seepärast, et ta on rahutu, no ükski laps ei taha midagi teha, kui talle ei tekita harjumust ja kõik lapsed elavad oma emotsioone välja üht või teistpidi.

Inno ütles ...

Soomes on iga erivajadustega inimese juurde määratud tugi-isikud, et neile tagada teiste inimestega samaväärne elu. Tundub uskumatu, aga nii on. Eesti on samuti vastavate konventsioonidega ühinenud, aga reaalsuses midagi säärast ei pakuta. Vaimse erivajadusega laste vanemad vajavad samuti abi, Eestis midagi säärast jällegi ei pakuta, või ma pole küll kuulnud midagi. Eeldatakse, et vanemad võitlevad ise nagu hundid, ajavad omale fondidest raha välja, aga mis võitleja sa enam oled peale magamata öid. Tekib surnud ring, kust on juba väga raske, kui mitte võimatu välja rabeleda.

Irja ütles ...

Eesti probleem on selles, et puudega laste ja nende vanemata aitamiseks EI OLE LIHTSALT RAHA. Riik on selleks liiga vaene. Ja kuna riik on liiga vaene, siis ta süüstabki puudega laste vanemaid, pannes neid tundma, et nemad ise on sellise lapse sünnis süüdi. Mitte te nad oleks, aga RIIGIL EI OLE RAHA ja riik peab oma rahapuuduse kuidagi välja vabandama. Lihtne on öelda: sa oled ise süüdi, ju sa siis ise tegid midagi valesti või elasid halvasti. Kuna riik annab alati ette koodi, siis on ka ülejäänud ühiskonna suhtumine selline. Ma rääkisin sellest oma varasemas sissekandes: Reformierakonna inetu pärand.

Ma tahan öelda: see on okei. Me saame sellest aru. RIIGIL EI OLE PUUDEGA LASTE JA NENDE VANEMATE AITAMISEKS RAHA. Aga ärge valetage iseendale, öeldes, et puudega laste vanemad on nende sünnis ise süüdi. Valetamine raskendab hinge koormat ja teil endal on pärast seda kehv olla.

Mida peaksid aga puudega laste vanemad sellises olukorras tegema? Leidma endale sellise koha, kus neid ei süüstata, vaid aidatakse, leian ma. Eesti riik ei vaja puudega inimesi, puudega inimesed on Eesti riigile liiga raske koorem. Siia on vaja terveid ja tugevaid inimesi, kes tuleviku Eestit üles ehitaks. Ma ei ütle seda kibestunult, see on tõsi. Selline inimene võiks kunagi olla Roosi, aga kuna tema liigub koos meiega Soome, siis hakkab ta tulevikus hoopis Soomet üles ehitama.

Virsik ütles ...

Kas te mitte Juulile melatoniini ei pidanud andma hakkama? Mulle nagu jäi mingist Irja kirjutisest meelde, et hakkate Juulile seda manustama.

Anonüümne ütles ...

Rumalus sünnitab kurja. Siinsete kommenteerijate rumal ja agressiivne mõtteviis, et katkestatagu end või surnuks aga kosmost peab kütma, on puhas kurjus.

Lapse geenirike on fakt, enda surnuks kurnamine ei aita.

a.

Anonüümne ütles ...

Ei tea, kas Soome pudrumäed on ka gluteenivabad ?

Irja ütles ...

Juuli käib teraapias ja seda ei ole mingit plaanis pooleli jätta. Lihtsalt rehabilitatsiooniplaan on valesti koostatud, nagu nüüd neuroloogiga vesteldes välja tuli - logopeed on täiesti mõttetu ja vaja oleks hoopis tegevusteraapiat. Tegimegi juba avalduse uue plaani koostamiseks ja ootame vastust.

Juulike ei ole pahatahtlikult agressiivne. Lihtsalt kuna tema sündroomi juurde kuulub entusiastlik - rõõmus! - vehkimine kätega ja tal on väga palju jõudu, siis on lihtne pihta saada. Ka hammustamine, juuste tirimine ja näpistamine käivad tal kilgete saatel. Kuid see ei ole ainult meie probleem, TÄPSELT SAMU asju kurdavad ka teised angelmanide vanemad nii Eesti kui välismaa foorumites. Vaatamata sellele, et lapsed käivad teraapiates, vehivad nad kätega, hammustavad, tirivad ja näpistavad. Angelmanide aju on lihtsalt kogu aeg erutuse seisundis ja seepärast ei ole neil ka öösel und. See ei ole sellepärast, et nad ei väsita end päeval ära, vaid sellepärast, et NENDE AJU EI TOODA MELATONIINI. PUNKT. Kõik angelmanid magavad unerohu abil.

Jah, Juulile kirjutati unerohtu välja ja ma käisin seda eile apteegist otsimas, aga selgus, et Võru apteegis seda pole!!! Tuleb Tartusse sõita.

Inno ütles ...

Siit tuleb välja, et ega mingeid lahendusi ei pakuta. Juuli teemal ongi põhiliselt tänitatud, et miks pole tehtud seda ja miks pole tehtud teist. Aga elu näitab, et tänitamisest pole mingit abi, sellest ei muutu midagi. Sest tänitamist pole vaja, vaid abi. Vaja oleks mingil kujul abi, aga Eestist seda loota ei ole, sest Eesti vajab ise abi. Eesti on ise hädaline. Üks hädaline teist aidata ei saa. Abi saabki ainult Soomest või mujalt, kus ollakse võimelised abistama. See on kurb, aga nii see on tegelikult.

Anonüümne ütles ...

Milliseid teenuseid te vajate...hästi konkreetselt, mille jaoks pole raha ja mida olete nt taotlenud ja neid pole teile võimaldatud. Tugiisik nt Juulile, et ta saaks paar tundi päevas päevahoius olla, v päevakeskuses. Mis on need teenused, millest te olete ilma jäänud. Kui te küsiks vallast psühholoogilist abi, ma ei usu, et keeldutakse.

Ja Innole, ma saan aru on tugiisikud Soomes, aga kes kasvatab lapse niikaugele, et ta oskaks elementaarseid asju, et ta saaks tugiisikuga hakkama. Ega siis tugiisik ei õpeta täiskasvand inimest potil käima või lusikaga sööma. See teadmine peaks tulema nii tavaliste kui erivajadusega inimestele ikka lapsepõlvest kus elementaarseid oskusi õpetatakse, lihvitakse, harjutatakse. Kui teie panete Juulit vanni sööma, ega siis ükspäev kui tuleb tugiisik ta sealt ise välja ei roni, kui ta juba nii on harjunud. Erivajadustega lastele läheb harjumuste tekitamine veel vaevarikkamalt kui tavalastele, see nõuab järjepidevat tööd, et ta lõpuks oleks võimeline elama korteris, kus teda käib aitamas tugiisik ja te pole veel alustanudki selle tööga. Nendest korteritest pole siis ju miskit kasu, teie seisukohast vähemalt. Aga nimetage konkreetsed teenused, millest Eestis on puudu ja mida teile on keelatud, aga te vajate.

Virsik ütles ...

Lahendusi ei paku teile keegi sellepärast, et olete juba pikemat aega kõikvõimalikke nõuandeid ignoreerinud. Alustage sellest, et Juuli uni korda saaks, ehk unerohu hankimisest. Kui juba välja puhanud olete, saate selgema peaga mõelda, mis edasi teha. Kui ainus lahendus endiselt tundub Soome minek, siis mingegi. Enne teada ei saa, kui lihtne või raske see elu teil seal tegelikult olema saab, kui ise järele ei proovi.

Irja ütles ...

Ma räägin toetusestest - sellistest toetustest, mis võimaldaksid raske ja sügava puudega lapse vanemal teda kodus hooldada, et ta ei peaks tööl käima, sest sellise lapse hooldamine on TÖÖ. Soomes on see 400 eurot riigi poolt pluss veel kohaliku omavalitsuse toetus. Ühel vanematest on nõnda võimalik last kodus hooldada. Mina võin seda teha, aga sellise töö eest tuleks maksta inimväärset palka, mitte sellist, mis võimaldab kuidagi ära elutseda.

Kui nüüd uus valitsus ametisse astus, siis ma eeldasin, et nad tõstavad esimese asjana puudega inimeste toetusi. Kuna erinevalt lastetoetustest nad tõusnud ei ole. Aga seda ei tehtud. Ega ilmselt tehtagi. Raha ei ole, saan aru. Seepärast tulebki mujale minna. Pelgalt teenuste pakkumisest ei piisa.

Mida vajab puudega lapse vanem? Ennekõike puhkust. Iseendale. Päevakest spaas, massaaži, midagi ilusat. Et homme jälle jaksata.

Ma olen ise niimoodi mõelnud, et kui mu enda elus kõik korras on, siis tahan kindlasti aidata teisi Eesti puudega laste vanemaid. Et nad ei sureks aeglaselt, vaid saaksid jälle elust rõõmu tunda.

Anonüümne ütles ...

Ühesõnaga vajate te raha mitte teenuseid...psühholoogi, tugiisikut Juulile, et ta oleks valmis nt puuetega inimeste tugikeskuses päevahoius olema, või tasandusrühma lasteaias. Kõik see puhkus tuleb, kui te ei saa mitte raha vaid teenuseid...Inno saab käia ja rääkida psühholoogile oma hingehaavu ja rasket elu ja tugiisikuga Juuli annaks sulle puhkust päevasel ajal, unerohi aitab Juulil magada, saate ka teie magada. Käite aastaringselt loovteraapias jms võimlemas Juuliga. Minu silmis ei ole täiskohaga töö see, et sa oled kodus loed raamatut ja valvad, et lapsele midagi pähe ei kukuks, kuskilt pole välja tulnud kui palju te temaga tegelete, talle arengus abi pakute jms. Kasutage enda elu kergemaks tegemiseks teenuseid, mis lastele on ette nähtud, siis saate ka puhkust. Te tahate raha aint, aga Juulile pole sellest ikka abi. Kui saad rohkem raha siis kuidas sa saad spasse minna, kas jätad Juuli Innoga v võtad kaasa, kas see on siis ikka puhkus, kui lapsed kaasas.

Irja ütles ...

Eestis on elementaarne olemas, selle vastu ma ei vaidle. Kui mul erivajadustega last ei oleks, siis ma ei läheks Eestist kuhugile :). Ja siis ka ei läheks, kui siin elatisevõlglasi nii väga ei kotitaks. Aga kui kõik asjad kokku panna, siis tundub Soome parem, midagi ei ole teha. Vähemasti võiks seda proovida.

Anonüümne ütles ...

Aga mine siis Soome! Alles rääkisid, et Soome on nii igav maa. Siin hädaldamine ei too teie ellu kergendust. Mitte midagi ei muutu ja keegi ei saa teid aidata, kui te ise oma muutustele algust ei tee. Kõige enne tee valmis omale üksiasjalik plaan. Siis hakka raha säästma, sest ka kolimine ja sealne sisseelamine nõuab päris suuri väljaminekuid.

Anonüümne ütles ...

Te peksate ikka teineteise võidu segast . Kas siis magamatusest või lihtsalt sellepärast, et oletegi segased (ilmselt mõlemat). Olete ju otsustanud ja täna taas korduvalt üle kinnitanud, et teie tulevik on Soomes, sest Eesti on niiii vaene ja Soome niiii rikas (ja tahab teiega seda rikkust jagada). Kümneid kordi oleme lugenud toetuste suuruse vahest jms. Ja siis teatab Irjakene, kuidas ta, olles enda elus kõik korda saanud (mida see tähendab? seda, et Juuli on kuhugi ära paigutatud Soome hiilgavas sotsiaalsüsteemis?), tahab aidata teisi Eesti puudega laste vanemaid. Tuled tagasi Eestisse neid aitama? Või aitad neilgi Soome dislotseeruda? Aga kui nad ei taha? Muide, mida tähendab lause, et 400 euro eest kuus oleks ühel vanemal võimalik last kodus hooldada? Kas sel juhul, kui pappi saaks, Juuli ei roniks ega hammustaks, muudkui magaks nagu lambuke? Kas ta siis kaaluks vähem (ka ntx 15-aastaselt), nii et Irja jaksaks teda puuri ja sealt väja tõsta? Olete ju kogu aeg rääkinud, et ÜKSINDA ei tuleks kumbki teist kodus toime, kas 400 eurot aitaks seda teha, ma mõtlen juba puht füüsiliste asjadega hakkama saada?
Ja miks te kumbki hommikust saadik ei puhka pärast järjekordset magamata ööd, vaid kahel teljel korraga oma kurba elu kurdate ja abi anute? Lasete ennast mõnitada kommentaarides (ja asja eest!)? Selle asemel et kui tõesti üks PEAB arvutis istuma, ta siis näiteks uuriks, millist puudega lapse vanema elu natukenegi kergendavat abi on meil võimalik saada. Juba jutt, et Juuli rohu pärast tuleb sõita Tartusse, ajab kanadki naerma - see rohi (nagu muud rohud) lihtsalt tellitakse vajadusel Võrru, teil pole muud kui apteeki järele minna. Aga ei, see oleks liiga lihtne lahendus, siis ei saaks ju halada, kui raske teil on ja kuidas keegi ei aita. Kas Soome sotsiaalsüsteemi peensused olete endale selgeks teinud? Keeleoskuse taha ei saaks ju asi pidama jääda ja netis on kõik üleval, et pärast ei peaks jälle ulguma, et "aga meie arvasime...".

LPR ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Inno ütles ...

See 400 on Soomes erivajaduse lisa, lapsega kodus olev vanem saab 600. Kokku teeb see juba 1000. Eesti erivajaduse lisa on 80 ja kodus olev vanem saab 38, kokku 118.

Anonüümne ütles ...

Aga elatise võlg on teie endi soovil ju tekkinud.

Inno ütles ...

Juulikese Angelmani sündroom on Soomes sügav puue ja selle eest saab 800 eurot lisa, koos vanematoetus 600, lisaks erivajadusega vanema hooldajatoetus 600, kokku 2000. Lisaks veel omavalitsuste toetused, kokku tuleb üle 2000. Eestis saame erivajaduse eest 80 riigilt+80 kovilt+38 vanematoetust+45 lapsetoeeust, kokku 243.
Kui teine terve laps lisaks võtta, saame Soomes toetusi ca 3000, Eestis ca 300. Kui üks tööle läheb, saab Soomes 5000, Eestis 1000. On ikka väike vahe sees küll ja pole ime, et ma pole Soome meedias kuunud kurtmist, et lastega pered ei saa hakkama. Soome on just laste elukvaliteedi poolest maailmas esirinnas, Eesti kusagil keskel. Eestis on ameerikalik süsteem, kus lapsed on mitte riigi, vaid vanemate endi mure.

Inno ütles ...

Elatise võlg tekkis puhtalt majanduskriisi tagajärjel, mis meie äriplaanile kriipsu peale tõmbas. Ja ärge tulge mulle ütlema, et seda viimase 100 aasta suurimat kriisi oli võimalik ette näha. Me investeerisime kõvasti just vahetult enne kriisi ja kaotasime vàga palju.

Anonüümne ütles ...

Kas teil on tähtis lapse areng või hoopis raha?

Inno ütles ...

Tähtis on loomulikult lapse areng, aga ilma rahata pole mingit arengut. See on siililegi selge.

Anonüümne ütles ...

Ometi susserdasid palgaga ja muretsesid lapsi juurde.

Anonüümne ütles ...

Ainult idioot hoiab kõiki mune ühes korvis ehk ei oska investeerides riske hajutada. Veel suurema raha lootus lõi silme ees kirjuks ja segas "majandusajakirjanikul" aabitsatõdesid meelde tuletamast? Ja ega teisugused ju kelleltki nõu ka ei saa küsitud, ainult ise targad ikka ja alati. Nii ka seekord.

Anonüümne ütles ...

Elatisevõlg nõutakse teilt sisse ka Soomes, nii et reisimisest ja tšillimisest võite vaid unistada. Mittearestitav palgaosa on 678 eurot 2016 aastal, kui peres lapsi, siis lissndub sellele iga lapse pealt 8.11 päevas. Kokku siis jääb kätte 1164.60, ülejäänu saadetakse Ingridile poegade elatisevõla katteks. Kuna Soomes läheb võlainfo ka maksehäireregistrile (luottotietorekisteri), siis mingeid laene ega järelmakse te ka ei saa. Hyvää pahoinvointia, pöllöt!

V.K ütles ...

Kas sa Irjake tead et soomes maksab riik elatist teisele vanemale kui mees ei maska? Ja siis jäâb mees riigile võlgu ja läheb ulosottasse ja arestitakse kontod jällegi! Sellest pole pääsu! Igalpool peab vanem oma lapsi toetama ka soomes pudrumägede maal!!!!

ann ütles ...

See ei ole sellepärast, et nad ei väsita end päeval ära, vaid sellepärast, et NENDE AJU EI TOODA MELATONIINI. PUNKT. Kõik angelmanid magavad unerohu abil.

Jah, Juulile kirjutati unerohtu välja ja ma käisin seda eile apteegist otsimas, aga selgus, et Võru apteegis seda pole!!! Tuleb Tartusse sõita.
----

No miks siis see postituse pealkiri? Kui mingeid nö. pehmemaid meetodeid angelmanide magama saamiseks polegi olemas, siis - kodune vanem annab angelmanile unerohutableti ja tööl käiv vanem annab ka angelmanile unerohutableti - mis seal siis vahet on? Ka Soome arst kirjutaks unerohutableti välja ja kogu muusika.

Pigem võiks siis postituse pealkiri olla: "Ma ei lähe tööle, kuna ma ei taha Juulit lasteaeda panna ja et mul oleks parem kodus olla, vajaks ma suuremat toetust" vms.

Inno ütles ...

No kui juba lapsetoetused on 3000, siis võib palgast ka 1164 kätte jääda, sellest pole hullu midagi.

ann ütles ...

Ja tableti pärsat ärge küll Tartusse sõitke - tellige see Võrru, apteegil käib ju niikuinii regulaarselt kaubaauto, mis neile kaupa toob. Imelik, et apteeker ise ei küsinud: kas tellin teile? Meie väikelinna apteegis, kui midagi parajasti pole, alati küsitakse, kas tellin ja öeldakse, millal võib järele tulla (Apotheka on meil).

Irja ütles ...

Soome erinevus Eestist on, et seal on ka elatisevõlglase uued lapsed inimesed. Eestis on mittearestitav palgaosa ainult 200 eurot ja laste pealt 0. Ehk elatisevõlglase teisi lapsi ei peeta inimesteks. Soomes 600 eurot ja laste pealt veel ka? Super ju. Pluss asumistuki ja muud toetused. Juulikese puuderaha ju vast Ingrdile ei saadeta ;).

Irja ütles ...

Aitäh info eest, meie otsus Soome minna muutus veel kindlamaks :).

Anonüümne ütles ...

Soovitan ka Alice poole pöörduda, ehk saate väärt nõuandeid ;)

Anonüümne ütles ...

Ma nägin, et Juulike hakkab Unitali tablette saama? Ma tean neid hästi, minul aitasid paremini uinuda ja und hoida. Ainult sellest ma ei saa aru, miks pidite Tartusse nende järele minema, kui neid on ravimiinfo.ee andmetel Võrus kolmes apteegis saadaval: Võru Apteegis, Võru polikliiniku Südameapteegis ja Võru RIMI apteegis...Ja teiseks, see pakend, mis Irja pani blogisse, on 1 mg annusega tabletikarp, millele ei ole retsepti vaja, see on ju käsimüügis. Või saab puudega laps ka käsimüügiravimilt soodustust?

Irja ütles ...

Loodame siis, et Juulit aitavad ka :). Arst kirjutas 2-milligrammise, mis on retseptiga, aga seda Võru apteekides pole. Öeldi, et on olnud, aga praegu pole. Oli ainult see 1 milligrammine, mis on käsimüügiravim. Mõtlesime, et alustame sellega.

Anonüümne ütles ...

Miks te üksteisele puhkust ei anna? Et üks vanem võtabki aegajalt kasvõi paar tundi üksi olemise aega, käib kinos, raamatukogus, kohvikus, jalutamas või kasvõi ujulas lõõgastumas. Selle asemel istute oma ühetoalises punkris ja ajate kõik üksteist hulluks. Pole ime siis, et sellist sousti siin toodate, alates Kersti näpukast lõpetades Juuli puuriga.

Anonüümne ütles ...

Väga kahju lugeda, miskipärast meenus lugu ühest poisist, kellest oli Pealtnägijas saade. See poiss oli sünnist teise eluaastani normaalne laps, aga vaktsineeriti invaliidiks. Sealt edasi lapse kasvades, kui kasvas ka tema jõud, käitus ta samamoodi nagu Juulike, vigastas end ja teisi. Ehk.on see lugu teile kuidagigi lohutuseks. Soovitada sama, mis selle lapse vanaema teeb, ei julge, siiski palju on väga hädas hooldajaid Eestis ja toetus olematu. Juulikest puuri ma ei paneks, aga vanasti olid mingid laste aedikud, Inno sasb äkki midagi taolist, aga kõrgema ja tugevama ehitada Juulikesele. Palju patju sinna sisse, et lapsel oleks pehme.
Teie elu oleks Eestis võimalik vaid maal, oma talus või siis tõesti Soomes.

http://uudised.err.ee/v/eesti/928e7afc-c617-48a3-81f9-4d6c7eaa2d9d/pealtnagija-sugava-puudega-lapselapse-hooldamisel-ravikanepit-kasutav-vanaema-ei-hooli-seadusest

Anonüümne ütles ...

Mõtlesin sama, et üks Euroopa liit kõik, et ega see elatisvõlg kao. Teine asi, millest siin pole juttu tehtud on üliaktiivne Soome lastekaitse. Seega hoiatan ka selle eest, mujal Euroopas, eriti Skandinaavias on lastekaitse vaat et uus maffia. Tohutud rahad taga, guugeldage näiteks Norra lastekaitset, mis juba otsapidi inimõiguste kohtussegi antud. Nimelt need lastekaitset tegutsevad täielikult üle igasuguse normaalse mõtlemise piiride. Peamiselt kaotavad lastekaitsele oma lapsed just sisserannanud ja endise idabloki maadest tulnud inimesed. Põhjused laste ära võtmiseks on absurdsed, India pere kaotas 3-aastase lapse, sest söötis talle toitu peost, vene perekond kaotas 5-aastase poja, kes oli lastehoius jutustanud, et ema aitas tal piimahammast välja tõmmata, üks pere kaotas lapsed, sest kahene magas ema isa voodis ja imikul polnud mähkimislauda. Räiged kultuurilised erinevused, mida ei arvestats, sest iga laps maksab suure summa.
Ma võin koheselt öelda, et olete Soome minnes paari kuuga lastekaitse huviorbiidis, teil on puudega laps, te olete ullikesed kunstiinimesed, te ei plaani minna tööle, te saate kohe kontrollid kaela, kui ei hakka Juulikesega pidevalt igasugu teraapiate, arstide, tegelustubade vahet jooksma, seda te aga teha ei jaksa ja ei soovi. Irja on loomeinimese natuuriga, aga seal riigis ei saaks te enam niimoodi oleskleda. Armsad hinged te ei kujuta ette ka, kuhu hundikurku te jalutamas olete ja milline bürokraatia Soomes toimub. Kui elatis teie rahadest välja mõistetakse, on Soomes kehtimas kindel summa, mis peab jääma iga pereliikme kohta, see summa on absurdselt suur, aga riik leiab nii. Teie perel selline summa iga liikme kohta kokku ei tule, ka sel põhjusel on mujal Euroopas näiteks lapsi ära võetud vanematelt, et kuus lapse kohta jääv summa on lastekaitse silmis liiga väike - raha ei anta juurde, lapsed eemaldatakse perest. Palun mõelge enne Soome ronimist, vaeseid ei oota sinna mitte keegi.
Äkki tõesti maakohta kolimine ja Juulile rohkelt liikumisvõimalust oma hoovis, oma aias, praegu talvelgi saaksite ta tundideks õue viia oma aeda jaurama, magaks öösel nagu beebi.
Teie aga kasvatate teda arvuti staatilise elektri saatel korteris.

Irja ütles ...

Väga huvitav kommentaar. Ma olen oma onu vahendusel selle asjaga natuke kursis, temagi teab selliseid üliaktiivse lastekaitse keisse, näiteks ühe kaukaasia perekonna näitel. Tõsi, nemad võetud lihtsalt kontrolli alla, kuna pereisal oli narkoprobleem, lapsi ei võetud pere juurest ära. Eks me mõtleme seda asja veel, läinud ju veel pole. Aga huvitav, mida see lastekaitse siis nende lastega peale hakkab? Müüb maha? ;)

Anonüümne ütles ...

Innol on õigus. Sellise puudega lapsed lähevadki tihti üha 'raskemaks'. Nendega tegelemine, nendega väljas käimine jne.
Ühel kommentaatoril eespool on õigus, see on faas, kus tuleb leppida. Asjadega mida muuta ei saa. Sellega et see laps ei hakka kõnelema ja võimalik et ka mitte kõndima.
Et kõik need aastad, kui sa oled elanud erinevates haiglates, teraapiatel ja operatsioonidel ei ole olnud piisav selle lapse jaoks. Temast ei saa kunagi tavalist last ega inimest.
Jaa see asjade kiskumine on tõesti kohutav. Kodus on suur beebi, kes hävitab kõik mis käeulatuses ja vajab pidevat järelvalvet.
Minu lapsel on ka uinumisprobleemid, mistõttu isegi erivajadustega laste lasteaed tahab ta välja heita.
Ka mina olen väsinud. 4 aastat käisin selle lapse kõrval tööl, nüüd juba aasta kodune. Jõuvarud on otsas, tahtmine puudub. Elan edasi haiglates ja teraapiatel.
Ei mõista hukka ka seda ema, kes sellise lapse 6 aastaselt ära andis. Ütles, et näha ju et midagi ei tule, kaks sõna ja kõik, tema ei suutnud enam.
Soomes on tuttav tüdruk oma kahe lapsega, tema küll rahul.
Sai korteri tasuta riigilt ja töötab seal. Aga laste hoidmisega probleem kui haiged. Praegu pidigi vanaema nädalaks sinna sõitma.

Anonüümne ütles ...

Imelik, et teie kui "ajakirjanikud" seda ise välja uurida pole suutnud. Lapsed lähevalt enamjaolt asenduskodudesse, kelle huvides on neid seal ka pidada kuna see on vägagi tulus äri. Isegi pealtnägija on sellest juttu teinud paar aastat tagasi. Sellist vaba tegutsemist nagu Eestis teil on, Soomest pole küll mõtet loota.

Anonüümne ütles ...

Irja, ma päris tõsiselt hoiatan, teistes Euroopa riikides on lastekaitse monstrum. Hoidke heaga eemale! Nii vabalt nagu Eestis lapsi kasvatada saab, ei saa seda mujal Euroopas kindlasti teha. Naabrid kaebavad, et aastane laps kodus ja ei sotsialiseeru, tuttav eestlane, kes võõrsil elab ja oma kolme- ning kaheaastast kodus kasvatas, anti kohalikku omavalitsusse üles lapse oma ristiema poolt. Said kontrollid kaela, selle loo tulemusena kaotas antud eestlanna välismaalasest mees üldse laste hooldusõiguse, sest liikus oma kodus aluspükste väel ja ütles vastu paar krõbedamat sõna. See pere kolis teise riiki edasi ja pole paremat isa oma kolmele lapsele. Uurige internetist, lastekaitse teemad on lihtsalt absurdsed. Ega asjata Saksamaalt Eesti naine jooksu pannud lapsega koos ning Soomes on minu teada vähemalt kolm Eesti peret oma lapsed kaotanud, need lood olid ka uudistes mingi aeg.

Küsisid, mida lastega edasi tehakse, lähevad lapsendamisjärjekorras põliselanike peredesse kasvama, tihti samasooliste paaride koju, neid järjekorras enim. Norras võib seda juba genotsiidiks nimetada, meeletus koguses vanematelt eraldatud lapsi, kellest norrakad jõuga tehakse, emakeel keelatakse ära jne. Suured rahad mängus.

Te jääte samal põhjusel Soomes kohe neile silma, te otsite praegu vaimset pääseteed olukorrast, aga asukohariigi muutus ei paku seda. Pigem Eestis maale kolimine, oma aia pidamine, elu kesk loodust ja Juulikesele avaramad võimalused.

Anonüümne ütles ...

http://yle.fi/uutiset/osasto/news/finnish_child_welfare_child_protection_or_for_profit_foster_care/8725326

Anonüümne ütles ...

http://www.lokakuunliike.com/october-movement.html


Tõesti heast tahtest soovitan teil eemale hoida Soomest, Avatar.

Anonüümne ütles ...

Viimane link, edasi lugege ise netist:
Kohutavalt kahju on ära võetud lastest.

https://sputniknews.com/radio_burning_point/201412161015924326/

Irja ütles ...

Päris huvitavad kaasused, aitäh :). Viin end kindlasti nendega kurssi. Inimõigused on mulle südamelähedane teema, hea meelega aitaks neid inimesi, kes on sellisesse olukorda sattunud. Siin võib olla tegemist erinevate reeglitega oma inimestele ja immigrantidele. Soome, tõsi, juba tunnistab tehtud vigu. Nägin äsja Yles saadet, kus Soome vabandas alusetult asendusperedesse antud laste ees.

Irja ütles ...

Sel teemal on, muide, sõna võtnud ka Johan Bäckman, kaitstes Soomes asendusperedesse antud vene lapsi. Soome on juba oma reegleid leevendanud - minu onu teadis rääkida kaukaasia perest, kus pereisa oli narkomaan, aga ka siis ei võetud last ära, lihtsalt pere võeti kontrolli alla.

Inno ütles ...

Mulle on Soome nõudmised üldiselt tuttavad: laste peal ei tohi tarvitada vägivalda, näiteks füüsiliselt ei tohi last karistada, lastel ei tohi lasta pikalt nutta, lapsi tuleb kohelda nagu kõiki teisi inimesi. Me olime ju pea aasta Portugalis, seal on nõudmised samad. Ja lastel ei lastagi nutta! Kui laps vähegi häält teeb, hakatakse kohe rahustama, kussutama ja nunnutama. Meie peres see tegelikult nii ongi, lastega arvestatakse, lapsed on kõige tähtsamad. Soomes, muide, võetakse peremehelt ka koerad ära, kui neil lastakse pikalt haukuda või niutsuda.

Irja ütles ...

Eestis on väga levinud ka laste kehaline karistamine, sellest räägitakse kui normaalsusest. Alles hiljuti rääkis Silja Suija Ekspressis, kuidas oma autistist tütrele vahetevahel vitsa annab. Eestis on see okei, aga Soomes ja teistes Põhjamaade riikides mitte. Eks sellest need "arusaamatused" lastekaitsega tulevad.

Anonüümne ütles ...

Neid lugusid sirvides tundub, et tihti võetakse lapsi ära täiesti alusetult. Oled sattunud oma perega lastekaitse huviorbiiti ja põhjuse leiavad nad alati tundub mulle.

Silja Suija vist kolis ka maale elama, kui mu mälu ei peta.

Anonüümne ütles ...

Vaadake Pealtnägijat, ehk peaksite ka Juuli kasvu hormoonidega peatama?

Triin ütles ...

Anonüümsele 6. detsember 2016 9:18

Kohe nii lajatadki, et Roosi kasvatamatu (ka)! Loll jutt suhu tagasi! Küll nüüd teadja enda meelest väljas.
Inno ja Irja, ärge tehke idiootsetest kommentaaridest välja :)

Irja ütles ...

Aitäh, Triin :).

Anonüümne ütles ...

Oh, Irjake, ma ei mõelnud oma lausega "ja ära loe hambutuid soovitusi a la teeme teraapiat peksjale..." Juulikese pahatahtlikku agressiivsust, vaid meenutasin teie äsjase artikli valguses psühholoogide hambutuid "lahendusi" perevägivalla puhul.

Saan aru, et lastesse puutuv teeb teid väga tundlikuks. Kuid kuna olen terve elu olnud kurnatud unepuuduse tõttu, ja seda ainsal põhjusel, et olen lihtsalt lootusetu öökull - mulle ei sobi kaheksast viieni töörütm, siis elasin teie kannatustele ka kaasa.

a.

Anonüümne ütles ...

Aga ta on ju? Irja ise kirjutab, et vabakasvatus ja näha on ka seda juba? Mis sul, Triin, viga on?

Triin ütles ...

Lisan: 50€ on esimese ja teise lapse toetus.
Inno ja Irja elavad kahetoalises korteris, mitte ühe.

Irja ütles ...

a - aitäh, ma olen sulle südamest tänulik :).

Vabakasvatus ei ole kasvatamatus. Mis sul endal viga on?