teisipäev, 6. detsember 2016

Melatoniin. Algus on paljutõotav!

Kuidagi nii harjumatu on. Kell on pool kaksteist ja kõik magavad. Andsime Juulikesele tund aega tagasi 1 mg melatoniini ja ma võtsin ta pool tundi pärast melatoniini andmist tissi otsa. Praktiliselt viie minuti pärast oli ta sügavas unes. Ei julgenud aga veel rõõmustada, sest varem on ta küll niimoodi tudule jäänud, aga ärganud tõstmise peale üles ja siis pole kuni poole kolme-poole neljani enam magama jäänud. Võtsin ta väriseva südamega sülle ja katsusin häääästi ettevaatlikult tõsta. Juulike ei kõssanudki, nohises ainult. Tõstsin ta oma voodisse. Ei ärganud ikka. Ainult sirutas end ja magas sügavalt edasi. Ja magab siiamaani sügavalt, nüüd juba oma pool tundi.

Hämmastav. Inno magab (tema jäi magama enam-vähem samal ajal kui Juuli). Roosi magab. Juuli magab. Ainult mina olen üleval ja imestan. Ei ole harjunud nii vara magama jääma. Tavaliselt olen jäänud poole kolme, poole nelja, isegi poole viie ajal. Nüüd on kell 23:44. Isegi südaöö ei ole veel.

No vaatame. Võib-olla ärkab Juulike veel üles. Või on siis melatoniinil tõesti selline mõju, et ei ärka. Saab näha. Lähen loen natuke ajakirja ja kobin siis ise ka magama. Head ööd teile!

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Äkki saab akupunktuurist abi, mitte nõelravi loomulikult, aga kleepsudega kohale ja ise toimetab.
Laste hädad tulevad vanemaid õpetama, sind lihtsalt jõhkrate võtetega sunnitakse äärmuslikult
ennast arendama, pärast avastad, et oli valus, aga täitsa tore, et vitsa said.

Irja ütles ...

Olen nõus! Mind on Juulike näiteks pannud aktiivsemalt oma unistuste suunas liikuma. Enne Juulikest poleks ma iial ette kujutanud, et sõidan Portugali ja otsin sealt oma raamatule kirjastaja. No ei oleks julenud lihtsalt. Aga nüüd, puudega lapsega, on tunne, et suudan kõike. Tema eest hoolitsedes olen end mitmekordselt ületanud ja see annab jõudu ka teiste unistuste elluviimisel.

Anonüümne ütles ...

Puude ja põõsastega lapsed antaksegi ainult kõige tugevamatele.
Palju hullem variant vanematele on see kui nende normaalsest(füüsiliselt tervest) lapsest vormib ühiskond heidiku ja kõiges süüdistatakse ema ja isa.
Siis tuleb meelde vanasõna: väiksed lapsed, väiksed mured jne.