teisipäev, 20. detsember 2016

Rääkida Eesti puhul majandus- või mugavuspagulastest Soomes on loll jutt!

Soome tööle või elama minevaid eestlasi on tavaks nimetada mugavus- või majanduspagulasteks. Tegelikult on see äärmiselt loll ja asjatundmatu jutt.

Tegelikult ajas lolli juttu ka kunagine Isamaaliidu juht, Eesti rahva muuseumi praegune direktor Tõnis Lukas, kui ütles, et Soome läinud eestlased on mugavuspagulased.

Selgitan. Kõigepealt teeme omale terminid selgeks. Riigi mõistes ei ole enam Eestit ja Soomet, on üks Euroopa Liit, nagu varem oli Nõukogude Liit. Seesama Tõnis Lukase erakond, Isamaaliit oli just see erakond, mis toetas Eesti kiiret liitumist Euroopa Liiduga.

Niisiis. Nii eestlased kui soomlased on ühe ja sama riigi, Euroopa Liidu kodanikud. Sisuliselt pole vahet Eestis mõistes, kas elada ja töötada Helsingis või Elvas. Soome on samasugune Euroopa Liit ja igal pool Euroopa Liidus on Eesti kodanikel samasugused õigused elada ja töötada kui Eestis - või miks muidu Eesti sinna Euroopa Liitu astus. Euroopa Liidu üks aluspõhimõtteid ongi inimeste vaba liikumine. Taguge pealuu sisse: VABA LIIKUMINE.

Rääkida Soome puhul mingitest Eesti majandus- või mugavuspagulastest on sama tobe, kui väita, et kõik need, kes Võrust või Elvast näiteks Tartusse tööle või elama lähevad on majandus- või mugavuspagulased. See on lihtsalt loll jutt. Haige ila.

Lisaks veel. Euroopa Liidus on kõigil inimestel, kaasa arvatud naistel, lastel ja erivajadustega inimestel võrdsed õigused. Erivajadustega inimestele tuleb luua samaväärsed tingimused kõigi teistega. Kui Elvas neid võimalusi pole loodud ühel või teisel põhjusel, siis kas saab inimesi nimetada mingiteks pagulasteks, kui nad nende võimaluste pärast näiteks Tartusse elama kolivad? See on ju elementaarne! Selle pärast on Eestis ette võetud lausa haldusreform, et tagada ka väiksemates kohtades kõik vajalikud teenused.

Euroopa Liidu mõistes pole Elvast minnes vahet, kas lähed Tartusse või Helsingisse või Pariisi. Kui Elvas võimalusi pole, siis on inimestel lausa kohustus minna, eriti kui neil on erivajadustega lapsed. Sest näiteks Eestis pole erivajadustega lastele loodud võrdseid tingimusi teiste lastega. Eesti on vaene piirkond, nagu Ukraina või Venemaa ja siin pole selleks piisavalt võimalusi. Eesti on Euroopas nagu Piirissaare vald, kus maa ja majad on, aga muud suurt ei ole. Kulub veel aastakümneid, enne kui Eesti teistele järgi jõuab. Lastel pole võimalik oodata. Ent erinevalt Ukrainast või Venemaast saavad Eesti lapsed tänu Euroopa Liidule koheselt juurdepääsu võrdsetele võimalustele.

Kommentaare ei ole: