laupäev, 7. jaanuar 2017

Lasteaed on vägivaldsuse kurja juur


Tavaline pilt lasteaias - nuttev laps.

Öeldakse, et vägivaldsus sünnitab vägivalda. Soome lasteaia õpetajad kurdavad avameelselt, et neil pole aeg jälgida, et lapsed teineteisele liiga ei teeks. Mul oli endal samuti võimalus veel kümme aastat tagasi oma noorema pojaga seoses jälgida, mis toimub lasteaias. Ma veetsin vahel lasteaias tunde. Näiteks õues mängides oli tavaline, kus üks laps lõi teist mänguasjaga vastu pead või kus üks viskas teisele liiva silma. See oli nii tavaline asi, et õpetaja ei teinud sellest isegi välja. Selle kohta öeldi, et mänguhoos ikka juhtub. Mänguhoos. No seal pole midagi iseäralikku, täpselt samamoodi käisid asjad 40 aastat tagasi, kui mina lasteaias käisin. Ma tunnistan, et lasteaed muutis vägivaldseks - kuigi ma lõin lööjat vastu, polnud see mingi ideaalkeskkond seal.

Eestis armastatakse öelda, et lasteaed ja hiljem kool õpetavad enda eest seisma, ette valmistada eelseisvaks eluks, aga siin on küsimus, kas elu peab olema pidev üksteise tümitamine. Mõne jaoks on see ok, nagu Kunnuste asjast välja tuleb, minu jaoks mitte. Ühtlasi on silmakirjalik süüdistada vägivaldsuses täiskasvanuid, kui lasteaias on see ok - mängu- või kirehoos ju ikka juhtub! Inimese isiksus kujuneb välja lasteaias.

Ma pean enda kohta ütlema, et olen suur vägivalla vastane. Seetõttu ei vabanda minu jaoks vägivalda mitte miski. Välismaailmaga on kuidas on, aga kodus lähisuhtes ei talu ma grammigi vägivalda. See oli põhjus, miks lahkusin oma eelmisest suhtest ja see on üks põhjus, miks Irjaga sobime - ja Irja pole käinud lasteaias, võibolla seetõttu polegi ta absoluutselt vägivaldne. Ja seetõttu olen arvamisel, et laste vägivaldsuse puhul on lasteaed põhiline kurja juur - seal õpitakse vägivalda. Nii nagu vanglas alles saadakse tõeliseks kurjategijaks, nii õpitakse lasteaias vägivalda. Isiksus kujuneb välja esimese 5 eluaasta jooksul, seega lasteaias. Mõned ütlevad, et vägivaldsus on vajalik elus hakkama saamiseks, mida jään eriarvamusele.

Ma leian, et lasteaias ei tohiks olla üle 3-4 lapse ühe hoidja või õpetaja, see on ühe täiskasvanu kohta. Kes siis moodustavad virtuaalse perekonna, on lapsed ja on ema, kes lasteaia õpetaja kahtlemata on, sest ta veedab lastega koos valdava osa nende ärkveloleku ajast. Enamiku lasteaia laste jaoks on bioloogilised vanemad tegelikult kasuvanemad, kes näevad last ainult mõned tunnid pärast ärkamist ja enne magamaminekut ning loetud tundidel nädalavahetustel. Lasteaia puhul teisiti ei saagi - laps vajab pidevalt lähedust ja seda saavad jagada ainult lasteaia töötajad, laste tegelikud vanemad. Sellega peavad arvestama kõik need, kes oma lapse lasteaeda panevad - ka sellega, et laps oma päris vanematest võõrdub ja kiindub hoopis lasteaia töötajatesse. Lapse vanematest võõrutamine käib last lasteaeda pannes - see käib valdaval enamusel juhtudest suure nutu saatel. Kuni laps harjub oma uute vanemate - lasteaia õpetajatega.

Lasteaiast kujuneb lapse jaoks see päris maailm ja kodust saab teisejärguline, teisene maailm. Ning kui selles päris maailmas kujuneb vägivald ellujäämise ja hakkamasaamise osaks, siis ei suuda päris vanemad kodus palju enam muuta. Aga nüüd tuleb põnev moment: kui laps midagi korda saadab, näiteks oma kaaslasel kääridega silma või hamba välja lööb, või teeb midagi veel hullemat, siis vastutavad lapsevanemad, siis süüdistatakse vanemaid. Kes tegelikult lapsega ei tegelenudki.

Tegelikult oleks aus, et lapse lasteaeda panekul võtavad vastutuse lapse tegude eest lasteaia õpetajad, ja maksavad trahvi või lähevad vangi, kui laps kurja teeb, seda nii lasteaias kui hiljem koolis. Sest õpetajad tegelevad põhiliselt lapsega. Kuni seda vastutust ei võeta, on väga ohtlik last lasteaeda panna. Nii nagu see on vaktsineerimise puhul - kuni riik ei võta vastutust vaktsiinide kõrvalmõjude eest, seni ei saa vaktsineerimist kohustuslikuks muuta. Ja NB! - seda polegi Eestis tehtud, erinevalt näiteks Soomest, kus riik on võtnud vastutuse ja teinud kohustuslikuks läkaköha vastu vaktsineerimise. Samamoodi pole ka lasteaias käimine Eestis tegelikult kohustuslik. Kohustus algab alles kooli minekuga, kui laps on isiksusena juba välja kujunenud ja teda ei saa enam muuta. Samuti veedab laps koolis kõigest pool päeva 4-5 tundi, erinevalt lasteaiast, kus veedetakse terve päev, 10 tundi.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Sa oled nii loll, et valus hakkab.

V.K ütles ...

Ausalt ma tutistan ennast kui ma siia veel lugena tulen! Tuletage seda mulle meelde kui mul igav on ja ma siin olen!!!!!

Anonüümne ütles ...

Mõte on õige, lasteaed on vägivaldne institutsioon juba oma olemuselt, vaimne vägivald peamiselt, siiski õpetajaid ei saa vastutama panna, kui rühmas on üle 20ne lapse. Lstesõimes võib ühes rühmas olla kuni 14 last, seda siis vanuses 1,5-3, nende 14 väikelapse kohta on vaid üks kasvataja ja üks abi, mida on kohutavalt vähe, kui näiteks neli neist lastest karjuvad, kaks püksi teevad, kolm kaklevad jne. Sõimes peamiselt valitsebki lihtsalt päevi täitev kaos. Lapse koht on oma kodus, seda minimaalselt vanuseni 3!

Anonüümne ütles ...

Ja otse loomulikult ei tohi ka vanemad tööl käia- sest nad peavad ju lapse koolist naastes kodus ootama, muidu lapseke võõrdub. No ja vanemad võõrduvad ju teineteisest ja... persse see töö!

Anonüümne ütles ...

Mina ei ole lasteaias käinud ja olen väga edukalt elus hakkama saanud. Samuti ei pane ma mitte kunagi enda lapsi lasteaeda, täiesti kindlalt kohe.

Irja ütles ...

Mina arvan ka, et alla kolmeaastast ei tohiks minngil juhul lasteaeda panna. Seejärel lähtuvalt konkreetsest lapsest. Mu sõbranna näiteks pani oma lapse nelja-aastaselt ja leiab, et just see on õige vanus.