esmaspäev, 6. veebruar 2017

Esimene Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige vastas. Liina Kersna arvab, et toetada võiks eelkõige neid, kes seda päriselt ja tõsiselt vajavad

Saatsime paar päeva tagasi Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmetele ja sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale kirja järgmiste küsimustega.

Oleme sügava puudega last kasvatavad vanemad ja meil on Teile järgmised küsimused:

1. Kas peate normaalseks, et olukorras, kus lastetoetused on tõusnud, on puuetega laste riigipoolne toetus jäänud samaks? Kas Teie arvates on puudega lapsele makstav riiklik toetus - 69, 04 eurot keskmise puudega lapsele ja 80, 55 eurot raske ja sügava puudega lapsele - piisav või tuleks seda tõsta? Kui jah, siis kui palju?

2. Hetkel makstakse nii raske kui sügava puudega lapsele riigi poolt 80 eurot kuus. Kas peate ühist summat normaalseks, arvestades, et sügava puudega laps vajab ööpäevaringset kõrvalabi ja ühel tema vanematest on keeruline, praktiliselt võimatu tööl käia? Võrdluseks - Soomes on riiklilku puudetoetuse määrad 92, 215 ja 416 eurot ehk puude raskusastmetel tehakse selget vahet. Eestist võib positiivse näitena tuua Võru linna, mis maksab raske puudega lapse vanemale 80 ja sügava puudega lapse vanemale 200 eurot. Kas sügava puudega lapse riiklik toetus ei peaks samuti olema vähemalt 200 eurot?

3. Kas ja mida kavatsete ette võtta selleks, et puuetega laste toetused Eestis suureneksid ja õiglasemaks muutuksid?

Palume vastata hiljemalt 10. veebruariks.

Lugupidamisega

Irja ja Inno Tähismaa
sügava puudega lapse vanemad
vabakutselised ajakirjanikud


Täna tuli esimene vastus - reformierakondlasest Liina Kersnalt. Liina Kersna kirjutas meile vastu nii:

Tere, Irja!

Olen jätkuvalt arvamusel, et lastetoetust võiks maksta eelkõige neile, kes seda päriselt ja tõsiselt vajavad, nt erivajadustega lastele. Praegune lastetoetuste süsteem ei toeta raha sihipärast kasutamist. Iga lausalise lastetoetuse üheeurone tõus maksab riigile 2,8 miljonit eurot. Kui riik tõstab lausalist lastetoetust 45 eurolt 60-le eurole, siis see läheb riigieelarvele maksma lisaks 42 miljonit eurot. Mina olen arvamusel, et selle raha võiks suunata just neile, kes päriselt riigi tuge vajavad. Austus ja lugupidamine Võru linnavalitsuse suhtes, kes toetab lisaks riigile väärika summaga.


Jõudu soovides
Liina


P.S. Muuseas, riik maksis eelmisel aastal Võru linnale sotsiaaltoetuste maksmiseks (sh puudega laste hooldamise toetuseks) kokku üle 142 tuhande euro, kusjuures eraldatud rahast jäi 11 500 eurot linnal kasutamata.

Nii et esimene vastus käes. Kas olete Liinaga ühel nõul või mitte ning miks? 

Ootame jätkuvalt ka teiste sotsiaalkomisjoni liikmete ja sotsiaalkaitseministri vastuseid. Viimane päev vastamiseks on 10. veebruar ehk see reede. 

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas keegi seletaks: mida tähendab see lause "Iga lausalise lastetoetuse üheeurone tõus maksab riigile 2,8 miljonit ". Kas ma saan õigesti aru, et makstes juurde igale lapsele 1 euro, võtab see riigikassast 2,8milj. eurot? Selle loogika järgi on eestis 2,8 milj. last või kuidas?

Anonüümne ütles ...

Eelmisele -

no lapsed saavad euro ja selle euro laialijagamiseks kulub 2, 5 miljonit eurot. Simple!

Anonüümne ütles ...

Kas teil üldse mingit loogikat ei ole we? :D
Lastetoetuse võimalik tõus ühe raha võrra kuus (s.t. 12 raha aastas) maksab riigile kokku 2 800 000 raha aastas.
2 800 000 / 12 = 233 333,(3) alaealist.
Ma ei viitsi statistikaameti lehele rahvastikupüramiidi jõllitama minna (see on nagunii masendav), aga suurusjärk peaks vist õige olema.


Ideel toetusi rohkem suunata kui sellisel pole ju viga, lõppude lõpuks on küll ja küll seda rahvast, kellel on paarikümnest eurost kuus üsna ükspuha, aga nõrk koht on mujal. Kes ja kuidas garanteerib, et need tegelikud abivajajad kõik teada on ega jää kuhugi mingi statistilise vea taha peitu? Statistika ei ole täiuslik ega ilmselt ka saa selleks kunagi.

margus kiis ütles ...

See on ikka väga veider ja silmakirjalik, et halastamatu fridmanistliku-trumpistliku kapitalismi austajad Inno ja Irja lunivad riigilt toetusi.

Anonüümne ütles ...

Raha jagatakse ühisest katlast ja kui keegi tahab juurde, siis keegi jääb ilma.
Kõigi laste vanemad maksavad iga ostu pealt riigile käibemaksu ka leiva ja piima pealt, rääkimata riietest ja koolitarvetest, vähemalt selle raha peaks lapsele tagasi andma, mitte ringi jagama. Soomes maksid laste asjad eriti palju, aga selle eest olid ka lastetoetused kõrged, samast rahast makstigi kõigile lastele toetusi.
Kui kapitalistile ütled, et ära talle anna, anna parem mulle. siis ta mõtleb, kuhu rohkem kulub ja kust rohkem saab, lihtne kalkulatsioon. See on neil juba ammune unistus, jätta ära "helikopterilt lastetoetuste külvamine" ja saab siis ka teoks kui nõudjate hääl kõvasti kajab.
Kõrghariduse tasuliseks tegemise surusid reformi omad eesotsas kallasega läbi kisakoori nõudmisel, pärast pandi kisakoori liider muidugi hullarisse, aga tegu oli tehtud, paljude noorte elu rikutud, need olid just selle aastakäigu lapsed, keda koolireformi pärast oli kahekordselt.

Anonüümne ütles ...

Täiesti ümmargune vastus , ei midagi konkreetset. Teie ei küsinud lastetoetuste kohta, vaid puudega laste toetuste kohta ja nende olukorda arvestades.