Mallukale lohutuseks

Lugesin Eveliisi blogist (estonianwithabackpack), et talle ei meeldi, et tema sõbranna Mariann ehk Mallukas utsitab oma lehel inimesi koduvägivallast veiniklaasi taga rääkima, ja siis veel see, et ta ennast kritiseerijate eest õigustab ja sellega ülereageerib. Eveliis on tundnud Mallukat neli aastat ja leiab, et ta ei ole enam fierce. Lisaks avaldab Eveliis nende omavahelised - usalduslikud? - vestlused.

Mnjah. Neli aastat on vist sügavama sõbrannasuhte tekkimiseks liiga lühike aeg. Selle ajaga ilmselt ei jõua tekkida selline sõbrannasuhe, mis ei lase sul oma sõbranna kohta selliseid tekste kirjutada. Teie kahe usalduslikke vestlusi avalikustada. Kui su sõbranna sulle just mingit hirmsat käkki kokku keeranud ei ole, ma mõtlen.

Mallukas on nüüd mõistagi Eveliisi peale pahane ja kirjutab oma blogis, et tal on vastik tunne ja nutta tahaks.

Mina ütleksin aga Mallukale lohutuseks seda, et minu meelest on ta hetkel blogimaastiku kui mitte kõige ägedam, siis vähemasti üks ägedamaid blogijaid, ning ägedaks ehk niiütelda fierce'iks teebki teda justnimelt see warts and all-ausus ja julgus, mille pärast teda kritiseeritakse. Just see poliitiline ebakorrektsus, mille üheks näiteks võib olla kasvõi seesama koduvägivallast rääkimine veiniklaasi taga.

Mallukal on oma stiil, selgelt väljakujunenud hääl. Paljud tahaksid, et neil oleks ka, aga ei ole. Väga vähesed on imiteerimatud. Mulle tundub, et Mallukas on üks neist. Kirjandusmaailmas on selliseks suuruseks Hemingway - paljud on üritanud teda matkida, aga haledalt läbi kukkunud. Seepärast tasubki iseendaks jääda. Õelad saavad sellest aru, et sa hea oled, ja üritavad sind ratta seljast maha tõmmata, aga kui sa nad jalaga eemale lükkad ja vapralt edasi sõtkud, siis trust me - you'll go places! 

Ja see eneseõigustamine? So fucking what? Mulle meeldib ka ennast õigustada. Kelle asi see on? Õigustan teistele, õigustan endale, õigustan, kellele tahan. Minu blogi; teen, mis tahan! Soome keeles on hea ütlus: suksikaa kuuseen! Suksikaa kuuseen, kellele ei meeldi.

Ahjaa, seda tahtsin veel öelda, et mul on ülimalt hea meel, et mul on toredad sõbrannad, kellele võin loota igas olukorras. Ühte tunnen juba lapsepõlvest ja kuigi me oleme igas mõttes erinevad (mina hõljun pilvedes ja tema seisab kahe jalaga maa peal näiteks), ei ole me kunagi tülis ning saame kõikidel teemadel rääkida. Ma tean, et see sõbranna on mu blogi lugeja, nii et saadan talle siinkohal soojad tervitused. Hea sõber on rohkem väärt kui miljon eurot - või isegi rohkem :).

Teist sõbrannat tunnen oma kümme aastat ja ka tema on mulle väga kallis. Kuna ta elab Tallinnas, siis kohtume harva, aga kui kohtume, siis on alati hästi tore. Läheme kuskile lahedasse kohta sushit sööma ja räägime, mis vahepeal toimunud on. Meile mõlemale meeldivad kohutavalt krimiseriaalid, neist võime lõputult lobiseda - ka telefonis :). Inno ei saa siis kunagi aru, kuidas on võimalik nii pikalt lahata Hercule Poirot või Midsomeri mõrvade kõiki nüansse, aga näed, on :). Ja kui mul on mõni küsimus, mis puudutab kosmeetikat või muud ilumaailma puutuvat, siis võin 100% kindel olla, et kõige asjalikuma vastuse saan just temalt.

Igal naisel peab olema mõni sõbranna, selles olen ma täielikult veendunud. Aga oma sõbrannaderingi ei maksa ka väga suureks ajada. Enne tasuks veenduda, kas inimene on ikka siiralt sinu sõbranna. Muidu juhtubki nii, et loed ükspäev enda kohta, et ei ole piisavalt fierce!!! :(

Muidu aga - pea püsti ja edasi!