Khm-khmmm. Kontoriromantika. Küllap on seda kogenud paljud, uuringu järgi koguni pooled, kes kontoris töötavad. Ja mis seal salata, kuivõrd kontoris töötavad põhiliselt naised, siis on mehed need, kes romantikat tiba rohkem kogevad, ja kelle tähelepanu pärast käib suurem rabelemine.
Minul oli pikaajaline kontoris töötamise kogemus Äripäevas ja ma pean tunnistama, et vahel oli päris raske kiusatusele vastu panna. Tuli ikka väga tugevalt iseloomu ilmutada. See oli üks põhjusi, miks ma Irjaga kohtudes Äripäevast ära tulin - ma ei tahtnud, et meie suhet hakkaks miski muu varjutama. Sest, mis seal salata, kontoris oli isegi lapsi saadud omavahel, nii et päris abikaasad sellest midagi ei teadnud. Seal käis ikka korralik seksielu. Ma nimesid ei nimeta, aga eks ülemused olid põhiliselt need, keda rohkem vaadati ja kellel neid seiklusi oli tiba rohkem. Aga mitte ainult. Ja kuivõrd ülemused on mehed, siis on naistöötajatel teatud eelised, kui viisakalt väljenduda. Mõnedes asutustes on jälle vastupidi, seal kus naisülemus, on meestel rohkem šansse.
Minu eks oli näiteks ülemus asutuses ja temal olid samuti omad silmarõõmud töö juures. Kelle pärast käis toimetuses teatud võistlus. Ja teadagi, kelle tahe siin alati peale pidi jääma. Mulle meenub juhtum, kus üks mu eksi naisalluv sai meeskolleegiga lapse, mispeale mu eks vallandas nii selle meeskolleegi kui ka naisalluva. Nii et päris karm võib olla see kontoriromantika köögipool. Teiselt poolt muidugi ka naljakas. Et mis liivakastimänge täiskasvanud inimesed, miljonite eurode liigutajad igapäevaelus mängivad. Ega ei usukski selliseid asju, kui ei teaks.
Ma panen üles ka küsitluse - kas oled kogenud kontoriromantikat. :)
4 kommentaari:
Kui mehe-naise koospüsimine ainult selle põhineb, et ühegi teise vastassooost inimesega (rohkem kui toidupoes) kokku ei puutugi... siis on see minu meelest ju nõrk side, nõrk paar? Mul on küll nii, et sobivus mehega on päris haruldane asi ja kui sobiv mees olemas on, siis esiteks, neid teisi sobivaid mehi pole üldse väga suur tõenäosus kohatagi ja teiseks, ega nad (vaimselt ja emostsionaalselt)kõrvale mahukski.
Muidu eelnevas tööelus olen tähele pannud, et kolleege sebima olid varmad teatud kindlad inimesed. Ikka nendel ühtedel ja samadel oli see sebimise komme, teised jäid kolleegidega seltskondlikule tasemele. Ju neil oli neil esimestel midagi isklikus elus puudu või/ja lihtsalt ülisuur seksuaalsus (vbl nad ka väljaspool tööd püüdsid muudkui vastasoolisi sebida - ma ju ei tea, mida nad väljaspool tööd tegid)-ei tea.
Naljakam pool töökollektiivides oli see, et tööjuures püüdsid mõned nö. kosja sobitada - valisid vallalise meeskolleegi ja naiskollegi ning kukkusid siis vihjama, et hei, teie, mis te olete üksikud, hakake nüüd käima või nii. Nooremana ei osanud nagu kuidagi olla ega midagi öelda, hiljem oskasin selle üle juba lõõpida. Aga eluks ajaks on meeles, et näe, seda või teist meest mulle ju omal ajal kolleegide poolt "parseldati" (või mind temale). Olen oma mehele ka rääkinud neist "prseldamise" lugudest - et näe, selle mehega tahtsid mõned kolleegid mind paari panna...
kus on vastus "ei ole kogenud"?
Äripäevas töötavad siiani prohvid ja ilusad naised :) Mingit trikoovooru personalijuhi ja ülemusega vesteldes ei tehtud, aga ÄP toimetus koosneb eriti ilusatest inimestest küll.
/Mulle meenub juhtum, kus üks mu eksi naisalluv sai meeskolleegiga lapse, mispeale mu eks vallandas nii selle meeskolleegi kui ka naisalluva./
Kui su naine oli ülemus, siis kuidas meesalluv on kolleeg, aga naiskolleeg alluv?
Postita kommentaar