Mis on sõpruse dealbreaker (ehk mida peab sõber tegema, et ta enam sõber ei oleks)?

Mul on elu jooksul olnud päris palju sõpru. Tõsi, vahel olen suhelnud rohkem ühe, vahel teise inimesega, aga päris sellist situatsiooni ma ausalt öeldes ei mäletagi, et sõber oleks teinud midagi sellist, mida ma poleks suutnud talle andeks anda. Ei ole ka olnud sellist juhust, et mõni sõbranna oleks mult mehe üle löönud, või mina temalt. Tülisid on mul sõpradega muidugi olnud, aga need on lahenenud mõne päeva või nädalaga. Tavaliselt on siis olnud tegu mõne möödarääkimise või arusaamatusega.

Isegi vanadest kavaleridest ei ole ma tüliga lahku läinud, paarist on isegi sõber saanud. Ainus, kes mulle pärast lahkuminekut vihaseid kirju saatis, oli mu portugallasest eks Joáo, aga nagu nüüd tema sõpradega vesteldes selgus, siis saatis Joáo neile kõigile üksvahe vihaseid kirju, pärast seda, kui oli ühel päeval kui välk selgest taevast kõikide vanade sõpradega suhted katkestanud. Nii et asi ei olnud minus. Puuuhhh. Ma olin tõele au andes päris jahmunud, et kuidas on võimalik, et keegi on minu peale nii vihane, aga siis ütles Fred (Joáo enda kunagine parim sõber!), et ma ei muretseks, sest Joáo oli ka üht äärmiselt heasüdamlikku, lausa kuldse südamega sõpra sajas surmapatus süüdistanud, nii et sõprade ühine arvamus oli, et ta pööras lihtsalt ära.

Ma olen üsna kindel, et üks põhjus, miks ma oma sõpradega nii hästi läbi olen saanud, on see, et oleme üksteisest nii erinevad. Kuidagi on nii kujunenud - või olen ma ise teadlikult selliseid sõpru valinud? - , et kui mina olen lennukate ideedega temperamentne tulesäde, siis mu sõbrad on praktilise meelega rahulikud inimesed. Luuletajaid nende seas ei ole, pigem on tegu inimestega, kes puutuvad igapäevaelus kokku numbrite ja muu mulle mitte arusaadavaga :).

Ka mehi olen kuidagi just sellise põhimõtte järgi valinud: mu esimene tõsine boyfriend töötas pangas, teine ajas mitut erinevat äri ja kolmas, Joáo, oli rahandusministeeriumi ametnik :). Ja Inno oli majandusajakirjanik. Sõbrannadest üks on jälle raamatupidaja ning teine tegeleb maa-alade kaardistamisega. Kummastki asjast ei taipa mina tuhkagi.

See ei tähenda muidugi seda, et ma endasuguste inimestega üldse läbi ei saaks. Saan ikka, kuid ma ei tea - erinevate inimestega on kuidagi lihtsam ja huvitavam suhelda. Tülid ei ole samuti nii kerged tekkima. Mul on muidugi olnud ka luuletajatest boyfriend'e, aga need suhted on jäänud lühikeseks, paari kuu pikkuseks. Ei teagi, mille pärast. Võib-olla seepärast, et ei jõudnud kokkuleppele, kumb on parem luuletaja? :)

Kuna mu sõbrad ei ole mulle kunagi pettumust valmistanud, siis ma ei oskagi ette kujutada sellist olukorda, kus peaks sõbra oma elust välja kirjutama. Võib-olla ongi kogu konks selles, et tuleb endale lihtsalt sobivad sõbrad valida?

Pildil Joáo natuke pärast meie kohtumist meie ühisel reisil Hispaaniasse. Keegi tema sõpradest ei tea, mis temaga juhtus. Siin aga mina aastal 2003 Portugalis: