pühapäev, 19. veebruar 2017

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva vastab Kohviku küsimustele

Parem hilja kui mitte kunagi! Lõppude lõpuks ehk täpsemalt 16. veebruaril (tähtaeg oli 10. veebruar) saabus Kohvikule  ka vastus sotsiaalministeeriumist Kaia Ivalt. Kohviku küsimused olid järgmised:

Oleme sügava puudega last kasvatavad vanemad ja meil on teile järgmised küsimused:

1. Kas peate normaalseks, et olukorras, kus lastetoetused on tõusnud, on puuetega laste riigipoolne toetus jäänud samaks? Kas teie arvates on puudega lapsele makstav riiklik toetus - 69, 04 eurot keskmise puudega lapsele ja 80, 55 eurot raske ja sügava puudega lapsele - piisav või tuleks seda tõsta? Kui jah, siis kui palju?

2. Hetkel makstakse nii raske kui sügava puudega lapsele riigi poolt 80 eurot kuus. Kas peate ühist summat normaalseks, arvestades, et sügava puudega laps vajab ööpäevaringset kõrvalabi ja ühel tema vanematest on keeruline, praktiliselt võimatu tööl käia? Võrdluseks - Soomes on riiklilku puudetoetuse määrad 92, 215 ja 416 eurot ehk puude raskusastmetel tehakse selget vahet. Eestist võib positiivse näitena tuua Võru linna, mis maksab raske puudega lapse vanemale 80 ja sügava puudega lapse vanemale 200 eurot. Kas sügava puudega lapse riiklik toetus ei peaks samuti olema vähemalt 200 eurot?

3. Kas ja mida kavatsete ise ette võtta selleks, et puuetega laste toetused Eestis suureneksid ja õiglasemaks muutuksid?


Kaia Ivale saadetud küsimustele kõlas vastus järgmiselt:

Lugupeetud Irja ja Inno Tähismaa

Puudega laste ja nende perede mitmekülgne toetamine on üheks Sotsiaalministeeriumi prioriteediks. Käesoleval aastal eraldab riik kohalikele omavalitsustele 2.65 miljonit eurot raske ja sügava puudega lastele erinevate sotsiaalteenuste osutamiseks, kusjuures sügava puudega lastele on ette nähtud 1 miljon eurot, kuna eeldatavasti on nende puudega seotud vajadused suuremad. Tulenevalt Sotsiaalhoolekandeseaduse § 156 lg 32 on riigi poolt antav toetus suunatud raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. Ka on nimetatud teenuste eesmärgiks toetada puudega lapse vanemate toimetulekut või töötamist. Teenuste pakkumisel peame oluliseks puudega lapse ja tema pere tegelike vajadustega arvestamist, mistõttu sõltub pakutavate teenuste maht iga lapse ja tema pere hinnatud abivajadusest. Antud teenuste taotlemiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Kohaliku omavalitsuse poolt osutatavatele sotsiaalteenustele lisanduvad Euroopa Sotsiaalfondi toel tugiteenused raske ja sügava puudega lastele. Projektist ette nähtud summa (2017. aastal kuni 4918 eurot lapse kohta) eest on võimalik taotleda ühes aastas maksimaalselt 983 h tugiisiku teenust (ühes kuus umbes 81 h teenust) või 702 h lapsehoiuteenust (ühes kuus umbes 58 h teenust). Kui laps kasutab ka transpordi teenust, siis väheneb selle võrra tugiisiku või lapsehoiu teenuse maksimaalne maht. Täpsemat infot antud teenuste osas leiate Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt http://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puudega-laste-tugiteenused

Mis puutub peretoetuste tõusu, siis jõuavad ju ka need puudega lapseni ning aitavad seeläbi katta puudega lapse kasvatamisega seotud kulusid. Kuna puudega lapse vanemad on erinevate küsitlusuuringute raames välja toonud, et nende jaoks on esmatähtsaks sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine, olemegi seadnud eesmärgiks võimaldada puudega lastele ja nende peredele vajadusepõhiste sotsiaalteenuste pakkumist. Sellest lähtuvalt ei ole puudega laste toetuste summad suurenenud, ent kasvanud on puudega lastele suunatud teenuste maht, mis omakorda sõltub iga konkreetse lapse ja tema pere vajadustest.

Sotsiaalministeerium peab oluliseks suurendada ka tulevikus vastavalt riigieelarve võimalustele puudega laste ja nende perede toetamist eraldades selleks vahendeid kohalikele omavalitsustele.


Nõndaks. Mida arvate teie ministri vastusest? Kas olete sellega rahul või mitte?

Siiamaani ei ole Kohvikule vastanud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed Marika Tuus-Laul (Keskerakond), Dmitri Dmitrijev (Keskerakond), Monika Haukanõmm (Vabaerakond), Jüri Jaanson (Reformierakond), Viktor Vassiljev (Keskerakond), Maris Lauri (Reformierakond) ja Tiina Kangro (IRL), kellele ilmselt puuetega laste olukord korda ei lähe. Vastanud on sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna (Reformierakond), kes näeb lahendust lausalise lastetoetuse maksmise lõpetamises, ning sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE), kelle arvates võiksid puuetega laste toetused suureneda vastavalt 200 (sügav puue), 150 (raske puue) ja 100 euroni (keskmine puue). 

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Vastus ju ilmselge...Olge rahul et teenuste maht on suurenenud. Seda ennekõike ESF rahastusele. Aga kui see lõpeb, mis saab edasi? Nt järgmisel aastal? Ah et uuringud näitavad et laps vajab ennekõike sotsiaalteenuseid. Mis uuringud näitavad, paljudel sügava puudega lasts vanematel õnnestub töötada? Ilmselgelt ei ole vastaja kursis selliste laste nõrga tervisega. Tugiisik ei jää sul koju haiget last põetama. Ja iga töökoht väsib lõputult töötajat ootamast.

Irja ütles ...

Mina lisaks siia juurde selle, et paljudel sügava puudega lastel on unehäired. Paljude sügava puudega laste vanemad peavad neid öösel keerama ja aspireerima, mitu korda. Kuidas jaksab selline vanem päeval tööle minna? Juulike ärkab öösel sageli kaks korda nagu enamik angelmane. Seetõttu olen enamiku ööst üleval ka mina ja magan hommikuti. Tööle minemisest ei jätku lihtsalt energiat. Mingit oma asja saan teha, tasakesi raamatut kirjutada, aga see on kõik.

Irja ütles ...

Saatsime Kaia Ivale ka uue küsimuse selle kohta, mis uuringud need täpselt on ja kuidas nendega oleks võimalik tutvuda.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Jube milline arv inimesi on puudega !
Rothschild diktatuur n6uka ajal tootis sigu Aga nyyd toodab puudega inimesi...