Inno tõehetk: kuidas ma elasin kümme aastat koos Terje Eiprega

Ma olen Irjaga koos elanud juba peaaegu 12 aastat ja olen temaga koos elades imestanud, kui lihtsalt paljud asjad ära lahenevad ja kui lihtne on tegelikult nõnda elada. Minu eelmises suhtes aga olid konfliktid väga kerged tekkima, kuna teineteist oli väga raske mõista. Kodu, mis peaks olema rahu kants, oli pidev sõjatanner.

Tegelikkuses ei tohiks inimsuhted keerulised olla, kui inimesel on olemas analüüsivõime ja ta oskab olukordi analüüsida ning konfliktseid olukordi ennetada ja vältida. Loomulikult kõike ette näha ei suuda, aga üksikud kriisiolukorrad pigem tervendavad, mitte ei lammuta suhet. Küll aga ei suuda suhe koos püsida, kui iga päev, iga tund, lausa iga sekund on kriisiolukord. Kui stress kuhjub ning tekib depressioon.

Minul tekkis näiteks eelmises suhtes depressioon sellest, et mu abikaasa oli täiesti ettearvamatu. Ma ei suutnud ka parima tahtmise ega analüüsi juures ette aimata, mis ta võib järgmisena arvata või millega ta rahul pole. Ma pidasin seda algul tema iseloomu osaks, et ta ongi konflikte inimene. Aga tegelikkuses, kui olen tagantjärele analüüsinud, polnud see mingi salapärane „iseloom”, vaid kõige labasem analüüsivõime puudumine. See pole midagi erilist, see on küllalt levinud asi. Ma arvan, et enamikul inimestest puudub analüüsivõime. Inimühiskonnas toimetulekuks pole seda vajagi. Teed seda, mis ette öeldakse või mida teised ees teevad või mida on enne tehtud. Seda nimetatakse ka karjainstinktiks: öeldakse, et inimene on karjaloom, jookseb teiste järgi. Või siis talitab nii, kuidas seadusesse on kirjutatud. Seadused, pühakirjad ja muud tekstid on osa inimeste poolt kirja pandud selleks, et ülejäänud teaks, mis suunas joosta. Lihtne, eks?!

Öeldakse, et inimesel on mõistus, homo sapiens, aga tegelikkuses, nagu küllap igaüks on isegi aru saanud, on mõistus vaid vähestel inimestel ja need vähesed veavad ka teisi järgi. Inimest eristabki loomast see, et nõrgemaid ja vähem võimekaid aidatakse järgi, mitte nagu loomariigis, et võimekad hävitavad vähem võimekad lihtsalt ära. Sel põhjusel, mida nimetatakse ka inimlikkuseks, on inimene paljunenud kiiremini kui loomad - sest ka väetid jäävad ellu. Ning oma arvukusega on inimene omakorda kehtestanud end teiste liikide üle.

Analüüsivõime on inimeste, või siis osade inimeste puhul kasulik omadus, sest see viib elu edasi. Aga sel on ka negatiivsed küljed. Paljud asjad, näiteks elukaaslase leidmine, tuleks otsustada lähtuvalt sisetundest ehk instinktidest. Loomariigis, kus mõistust on vähem, tehakse enamik otsuseid ainult lähtuvalt instinktidest ja need otsused on enam jaolt õiged, näiteks mis puudutab toitumist, paaritumist ja järglaste saamist.

Niisiis, analüüsivõime puudumine pole iseenesest midagi hullu. Sellega saab hakkama ja harjub ära. Aga minu ekskaasa puhul, nagu olen nüüd analüüsinud, mängis rolli veel üks oluline tegur. Nimelt, kui inimesel puudub analüüsivõime ja ta lähtub instinktidest, pühakirjast ja seadusest, on tema tegevus ja käitumine ettearvatav. Ent kui ta kasutab kõrvalt veel midagi või kedagi, siis läheb keeruliseks. Minu eelmises kooselus elasin ma tegelikult koos mitte oma abikaasa, vaid Terje Eiprega, kes oli minu kaasa jaoks arvamusliider ja kelle tegude ja nõuannete järgi ta talitas. Näiteks kui Terje Eipre soetas omale seinamaali, siis pidi ka mu abikaasa seda tegema. Kui Terje Eipre kolis uude majja, siis pidi ka mu abikaasa seda tegema. Ja kui Terje Eipre pidas armukest, siis ... Kõik teavad juba seda vahejuhtumit Peebiku ehk Peep Vainuga.

Üldiselt on teiste nõu kuulamine, kui endal analüüsivõime puudub tervitatav tegevus. Aga seda peamiselt hariduses või tööalaselt, kus on vaja teadmisi. Kui aga hakata oma isiklikku elu ja lähisuhet teise eeskuju või näpunäidete järgi seadma, siis läheb keeruliseks. Siis võivad tekkida konfliktid. Suhtes peaks sel juhul lähtuma instinktidest.

Terje Eiprest sai mu eksi jaoks suur iidol, kelle järgi ta oma samme seadis. Eiprel oli neid jüngreid teisigi, aga mu eks oli üks suuremaid. Eipre oli korporatsioonis ta akadeemiline ema ning kujundas tema elu. Kuni selleni välja, et ühel hetkel ma sain aru, et ma ei ole abiellunud mitte oma abikaasa, vaid Terje Eiprega. Ma elasin koos Terje Eiprega ilma et oleks saanud temaga füüsiliselt koos olla. Ja seetõttu tekkisid probleemid, sest ma ei näinud Terje Eipret kõrvalt ega osanud analüüsida tema tegevust. Mistõttu tuli mulle alati suure üllatusena, kui mu abikaasa tuli koju kohtumiselt Terje Eiprega ja rääkis ja planeeris asju, mis olid enamasti risti vastupidised veel eelmisel õhtul arutatuga.

Näiteks ühel õhtul tuli mu eks koju teatega, et me peaks soetama sukeldumisvarustuse ning sõitma sukelduma Maldiividele. Eelmisel õhtul olime just kavandanud perereisi Legolandi. Mu abikaasat ei veennud tõsiasi, et Eipre saab endale kallist varustust ja reise lubada, kuna ta teenis miljoneid Maapanga pankrotihaldurina ja selle koha saamiseks moosis omakorda kohtunikke. Minu eetilised tõekspidamised selliseid afääre ei lubanud, mistõttu ei olnud võimalik teenida nii kiiresti sellist raha, mistõttu oli minu lagi Billund ja Legoland. Aga mu abikaasa jäi endale kindlaks: sukeldumine ja Maldiivid ja kohe. Te mõistate mind, mis tähendab olla abielus Terje Eiprega ilma temaga füüsiliselt kokku puutumata. See polnud kuigi meeldiv tunne.

Ma pean tunnistama häbiga, et Terje Eipre oli minu võistleja suhtes minu abikaasaga ja Eipre jäi selles võistluses peale. Ta oli võimekam arvamusliider kui mina eales suutsin olla. Ma küll püüdsin mõistatada, mis oli selle võimekuse taga, aga ma polnud piisavalt võimekas, et oleks suutnud selle saladuse jälile jõuda. Ja ma tundsin iga päevaga, kuidas Eipre saavutas mu eksi üle järjest suurema emotsionaalse üleoleku, kuni ma ei tundnud oma abikaasat enam ära. Ta oli täiesti eiprestunud. Aga temast ei saanud päris Terje Eipret. Tema eiprestumine tähendas seda, et ta oli Terje Eiprega ühenduses mitu korda nädalas või isegi rohkem ja sai Eiprelt juhtnööre, mida öelda ja kuidas käituda.

Loomulikult ei toimunud see eiprestumise protsess üleöö. See kestis kusagil kümme aastat. Ligi kümme aastat elasin ma nõnda koos Terje Eiprega, ilma temaga füüsiliselt kokku puutumata. Lõpuks ma ei pidanud enam vastu ja olin sunnitud selle suhte Terje Eiprega lõpetama. Sest ma polnud ju temaga abiellunud. Ning alustasin suhet ja abiellusin ... no ma loodan, et seekord mitte Terje Eiprega. ;)