Kuidas ma oma iPhone'i ära pesin

Täna päeval avastasin midagi enneolematut. Nimelt ei leidnud ma kusagilt oma telefoni. Üks sõber saatis Messengeri kaudu teate, et ma oma telefoni sisse lülitaks, et tal oleks mulle midagi põnevat rääkida. Aga ma ei leidnud oma telefoni mitte kusagilt. Ometi, eile oli telefon veel ilusti alles.

Hakkasin oma eilseid käike läbi kammima. Nii, käisin tegemas ÜKT-d. Seal oli üsna tolmune lammutustöö, mistõttu sai jope mustaks ja pidin selle pessu panema. Tulin koju, panin jope pessu ja ... Nüüd meenus mulle, et telefon oli jope taskus. Aga kas ma telefoni siis taskust välja ei võtnud? Läksin vaatasin restil kuivavat jopet ja .... aaarggghhhh ... leidsin selle taskust - loomulikult telefoni. Mis oli tõesti ilus puhas. Nägi välja nagu uus. Selline ilus ja läikiv. Pesust läbi käinud ju. Pilti ees polnud. Panin igaks juhuks laadijasse. Ikka ei midagi. Täiesti kutu. Ma ei usu, et tast enam asja saab. Ikkagi tund aega pesus olnud.

Aga õnneks oli mul olemas Tele2-lt enne jõule kingiks saadud täiesti tutikas Huawei. Millist Irja on juba mitu kuud kasutanud ja ei kurda. Igati tipp-topp riistapuu. Ja hakkasin seda kohe ühendama. Androidi puhul on see hea asi, et Google'i kontod ühendatakse kohe ära ja e-mailidega pole mingit probeemi. Kõik minu Google'i konto ligi 10 tuhat meili on nüüd ilusti telefonis kättesaadavad. Mis on üks suur Androidi eelis - et Google'i kontodele on hea juurdepääs, iPhone'iga oli alati jama nende meilidega. Lihtsalt telefon ei näidanud neid.

Nagu alati, ei mäletanud ma oma paroole, aga needki sai ära uuendada. Ja siis seesamunegi, et iCloudi kontolt tuli kontaktid ja kalander üle tuua, aga selleks avastasin, et on olemas Androidi jaoks maru vahvad äpid - Sync for iCloud ja Sync for iCloud Contacts. Muidugi, kõnede register ja sms-id üle ei tule niisama lihtsalt ja neid ei saa ka iCloudist kätte, kui nad sinna on salvestatud. See on ainus kadu. Üks variant on, aga selleks tuleb telefon arvutiga ühendada ja info arvutisse arhiveerida, aga mina seda enam teha ei saanud. Pluss, NB!, Androidi puhul tuleb meeles pidada, et Google'i kontole kõneregistrid ja sms-e ei salvestata, need tuleb eraldi telefoni salvestada, sest muidu kaovad nad ära, kui telefonile restart teha. Pole nii nagu iPhone'i puhul, et kõik arhiveeritakse automaatselt ära, kõned ja sms-id tuleb eraldi arhiveerida.

Tegelikult mulle isegi Android meeldib rohkem, kuidagi kasutajasõbralikum kui Mac OS. Ja mis peamine, Androidi peal töötab Bloggeri äpp, mida iPhone'is pole. Wordpressi äpp on ka täiesti olemas, ja Skype. Ja mis peamine, kontaktid on kõik ühes kohas koos meilidega. Vanasti Nokia puhul oligi peamine jeblamine nende kointaktidega. Vaatasin täna, et mul on telefonis 1500 kontakti kusagil. Vanasti, kui uue Nokia telefoni sain, siis tuli nad kõik ühekaupa ringi tõsta ja sageli läksid numbrid ja nimed omavahel sassi. See oli hirmus töö neid uuesti sorteerida ning mõned läksidki kaotsi, millest oli hirmus kahju. Nüüd tulid kõik ilusti üle ja on kindlalt omas kohas.

Mis mulle Androidi puhul veel meeldib, akut saab telefonil eraldi vahetada ning mälu saab juurde panna. Huaweil on 8 GB sisemälu, millele saab lisada veel 32 GB. Kujutate ette. See pisike 32 GB micro SDHC kaart maksab vaid 10 eurot kuskil. Võrdluseks, iPhone kasseerib suurema mälu puhul juurde mitusada eurot. Mis veel hea, mälukaardi peale saab arhiveerida kõik andmed regulaarselt, nii et kui telefoniga midagi juhtub, siis saab andmed kaardilt kätte. Mälukaart vett ei karda. Vist. Igal juhul sim-kaart oli küll täiesti töökorras pärast pesu. iPhone'il on aga mälukaart sisse ehitatud, nii et kui telefon on kutu, siis kaardilt niisama lihtsalt andmeid kätte ei saa. Ja Huaweile saab sisse panna koguni 2 sim-kaarti, mis on ka suur pluss, näiteks välismaal telefoni kasutades. iPhone'i puhul võib sellisest luksusest ainult unistada. Ja iPhone'i sim-kaardi kättesaamine on veel lisaks omaette kunst-tükk, mida ilma spets kirjaklambrita teha ei saagi.