teisipäev, 14. märts 2017

Uue ajastu märksõnad: lebotamine, loovus ja mäng

Üldine arvamus on, et mida rohkem tööd teha, ehk siis rabeleda, seda parem on tulemus. See võis kunagi nii olla, aga enam ei ole. Uuel digitaalajastul, kus paljusid raskeid töid teevad masinad, on palju tähtsam lebotamine, loovus ja mäng. Mõttetu töörügamine, vastupidi, teeb pigem halba kui head.

Soome Helsingin Sanomate kolumnist, tehnikateaduste doktor Pekko Vehviläinen toob välja, et kui lihtsalt tööd rügada, ilma mõtlemata, kellele ja miks seda tehakse, siis sööb digitaliseeruv maailm kõik selle töö tulemused ja endale ei jää mitte midagi. Digitaliseerumine ja globaliseerumine muudavad oluliselt töö iseloomu. Tuleks mõelda, kas on üldse mõtet teha ühte või teist tööd, kui selle võiks ära teha mõni masin või programm. Uurimised näitavad, et kaasajal on töörügamisest tähtsamad edu faktorid lebotamine, loovus ja mäng.

Toronto ülikoolis tehtud uuringu järgi on inimene kõige produktiivsem, kui ta teeb 52 minutit tööd ja siis 17 minutit puhkab. See tähendab, et pärast töötsükleid tuleks vahepeal pikutada. Stanfordi ülikooli uuring tõi välja, et kui anda korvpalluritele võimalus 10 tundi öösel magada, siis nende visketäpsus paranes 9%. Warwicki ülikooli uurimus tõi välja, et õnnelikud töötajad on 12% produktiivsemad.

Google-sisene uurimus näitas, et kõige produktiivsemad tiimid on need, kus valitseb turvatunne ja võrdsus. Melbourne'i ülikooli uuring näitas 3000 töötaja tööaega ja produktiivsust võrreldes, et inimene on kõige produktiivsem, kui töönädala pikkus on 30 tundi. Maailma tööorganisatsioon ILO on samuti välja toonud, et paindlik tööaeg tõstab oluliselt produktiivsust.

Ideaal on seega paindlik tööaeg. 30-tunnine töönädal. Kuuetunnine tööpäev ja piisavalt pikad puhkepausid. Turvaline ja teistega võrdne töökeskkond. Pausid, jalutuskäigud ja võimalus heita lõuna ajal pikali. Töö, kus töötajate heaolu ja õnnetunne on seatud esikohale.

Princetoni ülikooli antropoloog Gregory Clark on majandusajaloo-alases uurimuses toonud välja, et kütid ja korilased tegid päevas tööd vaid 2-4 tundi ning nende toidulaual olid leiva asemel kala, puuviljad, marjad ning sipelgad.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Kes suudab päevad läbi lebotada ja nii ikkagi ära elada, lasku aga käia. Vanasti nimetati selliseid rantjeedeks.
Ainult et selleks peab kõvasti üle keskmise mõistust olema, vähemalt praegu igaühele see jõukohane ei ole.