Täna oli siis lõpuks ometi see päev, mil meie vana armas Audi sai omale suverehvid alla. Inno käis hommikul Gründeri teeninduses ja lasi rehvid ära vahetada. Läks 40 eurot (rehvivahetus pluss rehvihotell).
Tagasi tulles oli Inno väga rõõmus, sest rehvivahetuse käigus selgus ka see, miks meie auto viimasel ajal hästi käima ei läinud ja vahel bensiinilõhna sisse lasi. Nimelt tuvastas teenindus, et auto all on üks bensiinivoolik katki. Seda ei suutnud tuvastada ükski autotöökoda kahe aasta jooksul ja Inno oli sellepärast väga vihane. Nüüd siis Gründer suutis.
„Tead, mis ma arvan, kus see auto meil katki läks?” küsis Inno koju tagasi jõudes.
Mina ei teadnud. Ei osanud mitte midagi ütelda selle koha pealt.
„Kaks aastat tagasi ...l (ma ei saa siia kahjuks seda kohta kirjutada, sest muidu paljastaksin meie suvise supluskoha asupaiga :P). „Mäletad, Roosi oli siis pooleaastane?”
Midagi tuli nagu meelde jah. Üritame seal igal suvel vähemasti korra käia. Koht jääb meie vana Pärnumaa suvekodu lähedale ja on juba vanast ajast tuttav. Seal on vesi soe ja madal ning lastel hea sulistada.
Aga kuna tee randa läheb üle kivide ja kändude (mis on hea, sest tänu sellele ei viitsi paljud seda teekonda ette võtta), siis ilmselt see voolik seal mõne kivi või kännuga kokku põrgates katki läkski.
Väga tore, et viga nüüd ära parandatud saab. Sest meil on kavas suvel nii mõnedki sõidud ette võtta. Nii siin- kui sealpool Soome lahte :).
Pildil mina meie salarannas, siin veel üks vaade rannale:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar