Läänemaailmas on viimasel ajal tavaks, et demokraatlike põhimõtete eiramist, nagu inimeste järel nuhkimist, sõnavabaduse piiramist, ilma aluseta raketirünnakuid põhjendatakse vajadusega kaitsta demokraatiat.
Mis on tekitanud omamoodi huvitava olukorra, kus demokraatiat nagu enam ei ole (demokraatiaga on nagu rasedusega - see kas on või ei ole), aga ikka räägitakse mingite demokraatlike põhimõtete kaitsmisest.
Kas keegi oskab seletada, miks see nii on? Kuidas saab kaitsta demokraatlikke põhimõtteid, kui demokraatiat enam pole?
2 kommentaari:
Euroopas pole demokraatiat juba teab mis ajast sisuliselt olnudki, see on paljas sõna. Selles mõttes pole neil ka midagi kaitsta. Nüüd on lihtsalt ühiskonna traagelniidid avalikult kõigile näha.
Ka USA oli "vabaduse kants" viimati ehk kusagil 150 aastat tagasi, seegi hinnang on juba mööndustega.
Inno, su nupuke oli seekord üsna mõttetu. Teretulemast reaalsesse maailma!
Kallikesed, kas te pole hoolimata haridusest, lugemusest või lihtsal läbi elukogemuse veel taibanud, et demokraatiaga on nagu utoopia, kommunismi ja üleilmse rahugagi - see eksisteerib ainult filosoofilises kategoorias lisaks unistusetemaailmale.
Postita kommentaar