laupäev, 29. aprill 2017

Miks ma jätsin lapsed vägivaldse naise juurde ja miks see oli ainuõige otsus

Minu käest on tihti küsitud, miks ma jätsin oma lapsed vägivaldse naise juurde. Olen ise ka selle peale mõelnud ja seda isegi kahetsenud. Aga tegelikult pole siin midagi kahetseda, sest see oli ainuõige otsus. Olukorras, kus ma olin, ei olnud muud võimalust. Miks?

Seletan lähemalt. Esiteks on mehe olukord suhtes keerulisem. Mitte keegi ei usu, et näiteks naine on vägivaldne ja mees mitte. Näiteks kui oleks juhtunud, et ma oleksin kasvõi enesekaitseks naise vastu käe tõstnud, nagu juhtus literaat Mihkel Kunnusega tema enda seletuse järgi, mida ma isegi usun, siis oleks mind kohe kriminaalkorras süüdi mõistetud. Kohe. Naine aga, nagu minu juhtumi puhul selgus, võib meest peksta nii kuis ise soovib ja midagi ei juhtu, sest keegi seda lihtsalt ei usu, või ei pea seda millekski. Kellegi all pean silmas eelkõige politseid ja prokuröre. Naise jaoks muutub asi tõsiseks alles siis, kui ta mehe teise ilma saadab. Naine saab karistada alles siis, kui mehe ära tapab. Aga ka see ei pruugi olla piisav, kui ta suudab ära tõestada, et ta tegi seda enesekaitseks. Nii et igal juhul on naine eelisolukorras.

Teine asi on psühholoogiline surve. Mehed üldiselt on väga tundlikud psühholoogilise surve suhtes. Näiteks minu suhtes oli naine väga provokatiivne, vehkis noaga, ähvardas, sõimas, laste kuuldes muidugi, et tapab mu ära, tekitab kehavigastuse. Mul oli tükk tegemist, et selle kõige juures rahulikuks jääda. Pidin end väga kõvasti sundima. Aga mul tekkis hirm, ja ma arvan, et põhjendatud, et kui see nii edasi läheb, siis ei suuda ma enam rahulikuks jääda. Ma polnud endas väga kindel. Sest naise surve üha suurenes, ta tuli mulle kätega kallale, rebis riideid lõhki ja mult nõudis päris suurt pingutust, et ta eemale tõrjuda nõnda, et ta end ei vigastaks. Sest naine seda just sooviski - et rüseluses saab ta kannatada ning siis teatab kohe politseisse ja mind pannakse vangi. Mu naisel oli seoses ametiga igal pool tuttavaid ja ta oleks mind pikaks ajaks trellide taha saatnud, erinevalt Mihkel Kunnuse kaasast, kes oli märksa vähem võimekas. Ühtlasi kartsin ma, et rüseluses võivad kannatada saada lapsed, sest ühel korral, kui naine mind ründas, tuli laps samal ajal voodist välja meie juurde ja mul oli tükk tegu, et jälgida, et lisaks naisele ei saaks viga laps või lapsed. Ma polnud kindel, et suudan naise vägivallahoogude eest kaitsta lapsi.

Samuti kartsin, et kui ma ise lastega minekut teen, siis mõistetakse mind süüdi laste varguse eest, või mis veel hullem - naine vigastab lapsi, selliseid juhtumeid on olnud, või laseb ta kellelgi lapsi vigastada, sest nagu öeldud, mu endine naine oli sellistes asjades üsna võimekas. Ta korraldas näiteks Nõmmel ümberkaudsete koerte mürgitamise rotimürgi abil. Ja minu kui mehe võimalused olid kahjuks väga limiteeritud. Mees peab väga mööda nööri käima, kui tahab ellu ja vabadusse jääda.

Tegelikult ei saagi mees midagi ette võtta sellises olukorras ja ei tohigi. Iga asja seoses naise või lastega käsitletakse mehe kahjuks. Nii see paraku on. Ma võin seda öelda omaenda kogemusele tuginedes. Ja pealegi, laste heaolu ja õiguste eest seismiseks vägivaldsetes suhetes on loodud tänapäeval lastekaitseasutused. Nemad peavad seisma kriisiolukorras laste õiguste eest, mitte mees. Mehel puuduvad selleks võimalused. Pealegi, vägivaldses suhtes, kus laps on ohver, hoiab laps vägivaldse vanema poole ja tunnistab teise vanema vastu. Sest muidu saab laps veelgi rohkem peksa.

Nõnda tegelikult polnud mul valikut, kui et ise ära minna ja lapsed naise juurde jätta. Ma pidin kõigepealt maha rahunema ja selgusele jõudma, mida ja kuidas ette võtta. Siis kohtasin täiesti juhuslikult Irjat ja oleme siiani koos olnud, nüüd juba 12 aastat. Ja nagu ma kartsin, siis ega politsei ega prokurörid naise vägivaldsust ei uskunud ja lapsi ma ka enda juurde ei saanud. Nüüd on mul uus pere ja uued lapsed ja elu läheb edasi. Mehe jaoks ongi kõige mõistlikum luua uus pere. Niipalju kui ma tean, siis kõik mehed, kes on jäänud endise naisega laste pärast võitlema, on kõik lõpuks kaotanud, lõpetanud suure depressiooni ja tervisehädadega. Kuni selleni välja, et mehele on kehtestatud nii naise kui laste suhtes lähenemiskeeld. Ma ise ka võitlesin, kulutasin palju aega, raha ja närvirakke, aga lõpetasin niipea, kui sain aru, et see on mõttetu võitlus. See ei vii kuhugi. Mees jääb selles võitluses igal juhul kaotajaks ja lõpuks veel kõiges süüdi.

Mul on küll vanast suhtest kaelas elatise kohustus, aga ükskord lõppeb see ära ja siis ma saan täielikult pühenduda oma uuele perele ja lastele. Mul on kogu aeg silme ees ka Irja isa, kes võitles elu lõpuni oma varasemast suhtest saadud poegade eest, andis ja tegi kõik mis võimalik, aga pojad vihkasid teda ikka elu lõpuni. Sest pojad olid isast ära võõrutatud ja seda enam millegagi ei muuda.

18 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mehel on ka mõnes mõttes lihtsam uus pere luua, siit ka võib olla pikk ja visalt kaduv traditsioon, et lapsed jäävad emaga kasvama. Nii tundub bioloogiliselt õiglasem, naine ei saa paljuneda nii paljude meestega kui paljudele naistele mees on suuteline lapsi tegema, naise jaoks käibki see keerulisemalt.
Inno, kui see teema sind piinab, siis püüa leida poegadega kontakti ehk õnnestub rahu teha, saad näha, kas suutsid end nende ajalukku kirjutada või on neist sirgunud võõrad inimesed kellegi teise taktikepi all.

Anonüümne ütles ...

Tark mees võib ju teha järelduse, et isegi naist võtta on Eestis liiga riskantne ja ehk on seda arukam teha kusagil mujal. Võiks sel teemal veel pikalt jätkata, aga ei viitsi.

Inno ütles ...

See teema mind ei piina, olen sellega rahu teinud. Kirjutan lihtsalt seepärast, et hoiatada teisi mehi, kes on minuga samas olukorras. Võitlus on mõttetu, sest vastas on sisuliselt maffia, naiste maffia, mille ainus eesmärk on meestele ära teha. Kõik otsustajad on pereasjades naised: politsei, prokurörid, kohtunikud, lastekaitsjad, välja arvatud mõned üksikud erandid, kellest ei sõltu midagi. Masinavärk on loodud selline, et meestest üle sõita lihtsalt. Seaduses on ette nähtud võrdne kohtlemine, aga seaduse peale vilistatakse. Kohtunikul on õigus seadust tõlgendada oma äranägemise järgi. Ja pereasjades usutakse ainult naist. Ma saan ka sellest aru, sest see on võimalus meestele ära teha, kuna prokurör või kohtunik on ka võibolla olukorras, kus enda mees on ära läinud ja nõuab lapsi enda juurde. Kui hakata lapsi isadele andma, siis võib sellest kujuneda ohtlik pretsedent, kus paljud naised jäävadki lastest ilma ja see oleks katastroof.

Anonüümne ütles ...

Lõpeta juba oma valimiseelsed umbluujutud, Inno.
Kuidas Sa kujutad oma kahe pere õite (kusjuures üks vajab erikohtlemist) selles Kerenski-aegses 2-toalises korteripugerikus seal Kreutsus.
Tätsa lolliks lähesid nädalaga ja teisel nädalal põgeneks su Irja ja ilma lasteta.

Anonüümne ütles ...

No ei ole see nii, et ainult meestele tehakse ära. Ma hästi juhuslikult tean, et sel ajal kui Sul see kohtuprotsess oli, Inno, Sa ise ka valasid õli tulle. Valasid sellega, et kirjutasid oma blogis tegelikult sündmatuid asju oma eksi kohta.

Sündmatuid sellepärast, et on mingid piirid ja normid, millest ei minda üle ja intiimelu sellepärast ongi intiimne, et see on kahe inimese intiimne omavaheline asi, kuhu mitte kellelgi kolmandal ei ole asja. Sa tegid selle vea, et hakkasid oma intiimsust laotama avalikkuse ees. See on tegelik põhjus, mis häälestas naised Su vastu. Ja põhjusega - sest nii ei tehta.

Mis oli põhjus, mis tagajärg, mis sundis Sind nõnda kirjutama - seda tead sa ise, aga nende sinu blogipostituste pärast hakati ju sinu lapsi koolis pilkama ja palju jama tõusis sellest. Oleks sa ometi oma suu ja sule mõne koha pealt vagusi hoidnud ja eriti nende intiimasjade koha pealt - kes teab, ehk oleks midagi teisiti läinud.

Ma ei ole Ingridi tuttav ega tema poolehoidja. Ma täitsa usun, et ta on üks igevene nõid. Aga sa ise käitusid ka nagu tohman, sorri, aga nii on - sa olid loll ja ei uskunud ikka veel et su eks on selline psühhopaadist nõid. Psühhopaatidega ei saa läbi rääkida, psühhopaadid otsivad ainult vigu ja kasutavad siis neid julmalt ära.

Miks ma kirjutan? Aga sellepärast, et Sa üritad siin meestelt igasuguse lootuse ära võtta. Ma siiski jään selle juurde, et ka meestel on lootust.
Lootust on igal ausal ja õiglasel ning heasüdamlikul inimesel - aga tal peab olema ka tarkust, et oma headust maksma panna.

Anonüümne ütles ...

Mina siin paraku Innoga nõustuda ei saa - lõplikult on kaotanud vaid see, kes ise alla annab.

Jah, kohtusüsteem on väga paljuski perekonnaasjades emade poole kaludu, kuid sugugi pole enam utoopilised ka sellised kohtulahendid kus lapsed jäävad isale. Lihtsalt tuleb ise võidelda! Ja mitte niisama rusikatega vehkida, vaid lüüa süsteemi tema enda relvadega.

Inimlikus mõttes on see väga tüüpiline näide - isalt võeti lapsed, isa ei maksnud elatist... Ja mis on tulemus - mõttetu kriminaalasi ja ÜKT, samas hoopis olulisem on see, et lapsed on isast täielikult võõrdunud. Ja miks? Sest isa andis lihtsalt alla...

Anonüümne ütles ...

Oma poegadega võiksid ikkagi ühendust luua ja hoida.

Inno ütles ...

22:40 anole: Kahes toas on isegi 5 last üles kasvanud, ja väga korralikud inimesed, kõigil kõrgharidused ja elus edasijõudvad inimesed.

Inno ütles ...

0:08 anole: Millegipärast eeldatakse pereasjades, et kuriteo ohvrid peavad kuriteo heastama.

Anonüümne ütles ...

Mul on lihtsalt kahju, kui sa poegadest ilma jääd, mistõttu võiksid mineviku eirates ikkagi katsuda nendega suhelda. Oled ju nende ainus isa.

Anonüümne ütles ...

See lugu ei ole ometi nii lihtne - et mehed on süüdi ja naised õiged. Kas te siis ei ole märganud, et enamasti tehakse süüdlaseks õige ja süüdlane ruulib? Seda nad nimetavad tõejärgeks ühiskonnaks. Irw.

Kui tõde võidutseb, siis inimesed rõõmustavad. Kahjuks võidutseb tõde harva ja mõnikord on teda kahjuks ka raske ära tunda.

Ma võiksin rääkida siin mitu lugu sellest, kuidas naised on kannatanud ja võidelnud. Ja üks lugu neist on nii võigas, et Sinu oma, Inno, on selle kõrval lapsemäng. Selles loos isa ei olnud, oli üksikema, normaalne inuimene, tänaseks muide kõrgharidusega, st ei olnud asotsiaal. Mingil ajal pandi ema ja laps psühhiaatriahaiglasse, kogu asja taga oli lastekaubandus, mis selgus hiljem. Tänaseks seda last kahjuks meie elavate maal enam ei ole, laps oleks olnud 20. Nii suur on kurjus mõnikord.

Aga kurjusele lihtsalt PEAB vastu astuma, alati tuleb anda oma parim. Alati. Kuigi see on raske. Ja uskuda ja loota. Sa, Inno, propageerid siin allaandmist - aga keegi eespool ütles nii ilusasti: Sa oeld nende laste ainus Isa.
Sul ei ole õigust alla anda ega loobuda, Sa lihtsalt ei tohi jääda ohvri rolli. Tule välja ja hakka lastega tasapisi suhtlemna, huvi tundma. Ehita suhe lastega uuesti üles.

Sest Sina vastutad, lapsed anti Sinu hoole alla, mitte vastupidi. Sinu vastutus on ka see, et olid nii rumal, et sidusid ennast kunagi kurja ja rumala naisega. See ei ole süüdistus, see on aus olukorra tunnistamine ja vastutue võtmine.

Sina tee mis oskad ja suudad, tagajärjed võivad olla nii ja naa. Iga inimene vastutab oma tegude eest ja mitte niivõrd tagajärgede eest. Sest ega kõik ei ole viimseni niikuinii inimese/inimeste kontrolli all.

Inno ütles ...

Selle mehed on süüdi all ma pidasin silmas, et mehena pole mul mingit lootustki õigust jalule seada, kuna pereasjades hoitakse naise poole. Mina olen loomulikult pettunud õiguskaitseorganistes, kes petise ja kurjategijaga kokku mängivad, aga ma pean endale aru andma, et üksi pole mul mingit lootust midagi teha või muuta. Muidu jooksen end lihtsalt surnuks. Nii see kahjuks on. Ja seda pole ka mu poegadele vaja. Eesti on tüüpiline postsoveetlik ühiskond, kus kurjategijad ruulivad. Nii on, siin pole isegi midagi vaielda.

Anonüümne ütles ...

Kas Sa saad seda lugu täpsemalt rääkida, kuidas Ingrid Nõmmel koeri mürgitas? See on tegelikult krimasi.

Anonüümne ütles ...

Mina tean lugu, kus lastekaitsjad hoiavad MEHE poole, norrakast mehe poole, keda laps 10 aastat ei huvitanud, paar korda nägi nende aastate jooksul, raha emale ei andnud.
Aga nüüd nõuab hooldusõigust ja ennäe, Tallinna lastekaitsjad on asunud toda rongaisa kaitsma. Emal on õnneks uus tore pere ja uus meees suhteliselt teokas, neil on õnnestunud lapse äravõtmist vältida.

Eestis ruulivad jah kurjategijad, aga seadused võimaldavad siiski mõnikord veel tõel ja õigusel ka võita. See ei ole lihtne - aga kui seda teadvustada, siis ei ole asi lootusetu.

Inno ütles ...

See on praeguseks ammu aegunud juba. Ta oli hirmus närvis, et koerad haukusid, sest ta ei saanud magada, ja ta lubas, et mürgitab nad rotimürgiga ära. Ma pidasin seda naljaks. Siis läks mõni aeg mööda ja ma panin tähele, et koerad olid vait jäänud. Siis tuli muu jutu sees välja, et ta oli lasknud selle asja ära korraldada. Ma ei uurinud täpsemalt, kuidas, kuna mind eriti ei huvitanud enam tema tegemised.

Inno ütles ...

Ja ma arvan, et see mürgitamise episood, kui see nii oli, on üks leebemaid asju, mis ta on korda saatnud. Aga ta on oma sidemete ja talle ametialaselt teadaolevate väikeste saladuste tõttu kõigest puhtalt pääsenud.

Anonüümne ütles ...

Ma nagu mäletan, et Nõmme koeramürgitajast oli mingil ajal ka ajakirjanduses juttu, vist Õhtulehes. Koeraomanikud olid hirmul, et keegi mürgitas koeri, viskas mürgitatud toitu aedadesse

Jeerum, ja Sa jätsid oma lapsed mürgitaja juurde?

Inno ütles ...

11:33 anole: See on tõesti nii, et Eesti asutused välismaa asutustele vastu ei vaidle ning annavad kõik välja, keda nõutakse. Mis on jabur tegelikult, et oma riigi asutus oma inimesi ei kaitse.

11:43 anole: Jah, võimalik, et tema oligi see mürgitaja. Ma samas ei usu, et ta laste mürgitamise teed läheb. Siis jääks ta kergesti vahele ja kõik tema jamad tuleks välja.