Ma mäletan selgesti, et IRL-i, selle praegu hinge vaakuva erakonna poliitikud lubasid veel mõni aeg, umbes aasta tagasi teha bravuurikalt elu kibedaks kõigil elatise võlglastel. Neid võlglasi on Eestis kusagil 50-75 000 ja tuleb kogu aeg juurde. Keegi ei jõua neid enam kokku lugeda. Võimalik, et neid on juba 100 000. Aga nüüd on see elu kibedaks tegemise jutt kadunud. Milles asi?
Ma tunnistan, et olen ise ka võlglane ja võlg üha suureneb, sest elu on nii kibedaks tehtud, et tööd ei ole ja pole, millest elatist maksta. Kus ei ole, sealt ei saa võtta, nagu see asi elus on. Ega selles osas pole midagi muutunud. Teen vabatahtlikku tööd - kirjutan blogisse tekste, olen käinud koolis lastele veebikoolitusi andmas ja vahendan eestlastele Soome uudiseid. Käin tegemas ka ÜKT tunde, karistusena elatise võlgnevuse pärast.
Siis aga lubati elu veelgi kibedamaks teha, auto ja väikelaeva juhiload ära võtta ja korjata dokumendid ära, et välismaale ei saaks minna. Siis ei saa ka välismaale enam tööle minna, millest on kahju, sest välismaal on paremad palgad, saaks võlga kustutada. Aga kui ei saa, siis ei saa, ega midagi pole teha. Hea veel, kui hing sees püsib. Olengi elanud päev korraga ning õhtul olen õnnelik, et elus olen. Osa võlglasi on isegi vangi pandud, mis on neile, ma kujutan ette hea kergendus, sest isegi vanglas pole elu nii kibe kui väljaspool. Seal on vähemalt tasuta toit ja öömaja, saab raamatuid lugeda ja kirjutada, nagu sanatooriumis. Vangi ülalpidamiskulud on 1000 eurot kuus. Mina vanglasse puhkama minna ei saa, sest pere jääks hätta.
Niikaua, kuni veel saab, siis tasub minna välismaale, sest mine tea, varsti enam ei lasta nagu nõukogude ajal. Ühel hetkel võib elu ikka väga kibedaks minna, mistõttu kannatavad eriti lapsed. Just laste pärast tahangi välismaale minna, sest ka laste elu on kibedaks tehtud.
3 kommentaari:
Ma imestasin juba eelmisel suvel - miks? - kui te nii väga eestisse tagasi kippusite.
Kusjuures Nõukogude ajal lasti küll välismaale, kümned tuhanded inimesed olid üle kogu maailma ametites. Ei lastud niisama kondama, vargile ja spekulandiks või riiki torpedeerima. Mis on ka täitsa õige. Selles, et teatud riikidesse suuremad piirangud olid, olid süüdi need rezhiimid ise - külma sõja eptsenter oli ju üdini nõuka vaenulik. Ju kartis, et kommunismi tont tuleb ja teeb õua-õua. 3-5% über rikkaid värises ja väriseb oma kapitali pärast, mida nad tegelikult hauda või urni kaasa nagunii ei saa.
Surm toob kommunistliku võrdsuse niiehknaa.
16. mai 2017 01:16 kommenteerijale
"külma sõja eptsenter oli ju üdini nõuka vaenulik"
Kas see on see vana jutt, et rahuarmastavat Venemaad (NL-i) ümbritseb vaenulike riikide piiramisrõngas?
3-5% "über rikkaid" oli vbl kommunistide ladvikus, kelle rikkus tulenes riigi rahal ülalpeetavatest eripoodidest, -haiglatest, -suvilatest, -autoparkidest jne. Läänes tekkis (ja oli tegelikult juba enne sõda) arvestatav keskklass. Isegi Eestis oli, enne kui venelased oma hävitustööga meie loodu maatasa tegid.
Okupatsiooniajal olid kümned tuhanded ametis välismaal? Sa mõtled "välismaa" all NL avarusi, kus võškade piiramisrõngas sunnitööd tehti? Sest vabasse maailma pääses tööle küll ainult väga ustav persoon, kes oli läbinud kolmetähelise organisatsiooni sõela ning reeglina võttis endale kas primaarse või sekundaarsena külge "lisatöö".
NL ajal oligi piirivalve esmane funktsioon takistada "omade" pääsu laagririigist välja, mitte diversantide sissetungi rahvaste vanglasse. Sel ajal, kui vabas maailmas reisiti nagu hing ihkas, pidime meie isegi Saaremaale pääsemiseks küllakutse hankima ja võõrriigi piirivalve kontrolli läbima.
Sa ullike pole vist nõukaajal elanudki... Ega sa ometi Oudekki ise pole?
Postita kommentaar