Kus on innovatsioon toiduasjanduses?

Soome ubade baasil välja töötatud liha aseaine härkis, väljavõte Verso Foodi veebist.

Tänapäeva inimene tarbib liha- ja piimatooteid tuhandeid kordi rohkem kui veel saja aasta eest, eriti Eestis, kui muu värske kraam on raskesti kättesaadav ja kallis. Liha suure tarbimisega seostatakse tänapäeval paljusid haigusi, näiteks veresoonkonna haigusi, mis põhjustavad infarkti ja insulti. Aga samuti diabeeti ja närvihaigusi.

Samuti on Eestis plahvatuslikult kasvanud kõiksugu säilitusainete kasutamine, millega kaasnevad rasked närvihaigused lastel.

Nüüd vaatamata sellele, et toit inimesi invaliidistab, jätkatakse samas vaimus. Mis on kummaline. Et Eestis, kus näiteks IT ehk masinate vallas aetakse innovatsiooni taga igal rindel, aga inimese enda, ma tervise vallas on asjad täiesti laokil. Eestis on digiallkiri ja e-valimised, aga kas tea teate nimetada kasvõi ühte toidu-alast innovatsiooni Eestis viimase paarikümne aasta jooksul? Mina igatahes ei tea.

Soomes näiteks tegeletakse asjaga väga aktiivselt ja hiljuti ilmus poelettidele härkis - ubadest valmistatud liha-asendaja. Olgu lisatud, et soomlastel on liha tarbimisega olukord sama hull, mis Eestis. Samas on võimalik näiteks ubadest teha väga maitsvat ja tervislikku toitu, mis ületab oma toitainete sisalduselt tavalist punast liha mitmekordselt, mis pole kallis toota (uba kasvab põllul nii Soomes kui Eestis) ja mis aitab toidulauda mitmekesistada. Soome on paljud restoranuid oma menüüdes juba härkisele üle läinud.

Aga miks Eestis mitte midagi ei toimu? Arstid (!!!!) muudkui räägivad, et liha ja piimatooteid tuleb süüa järjest rohkem ja inimesed on järjest haigemad. Kus on aga Eesti toiduteadlased?! Viimati võttis toidu teemal sõna Evelin Ilves, aga pärast lahutust oma kurjategijast abikaasast on temagi vait jäänud. Miks küll?!

Räägitakse, et Vahemere ääres elavad inimesed on tervemad ja elavad kauem. Sest nad tarbivad värsket toitu! Eestis on suur osa inimese toidust konserveeritud, sest värsket toitu ei ole. Konservtoit, näiteks moosid ja kompotid sisaldab aga ohtralt suhkrut. Kas oleks võimalik konserve toota suhkruvabalt?!

Eestis on traditsiooniliselt toitu hapendatud, nagu hapukapsas ja kurk, aga tänapäeval lisatakse isegi neile toitudele säilitusaineid. Kalatooted poes kubisevad säilitus- ja lisa-ainetest. Kas oleks võimalik pakkuda näiteks kalatooteid ilma säilitusaineteta? Ma olen kindel, et on, kui asjaga tegeleda, leiutada uuelaadsed konserveerimise ja säilitamise viisid.