Blogimaailmas on läinud lahti suur toitumissõda, kus Marimell kirjutab, kuidas ta oma lapsele rahuliku südamega küll krõpse, küll viinereid, küll jäätist annab ja on hirmus õnnetu, kui teda selle pärast Perekoolis hurjutatakse. Teine blogija Rents on liitunud Marleeni hurjutajatega ja küsib, miks ta söödab oma lapsele saasta.
Küll on inimestel ikka probleemid, mõtlen mina. Meil õnneks lihtne. Roosi on meie perekonna tervisliku toitumise edendaja, kelle esimene valik on salat. Pean talle päevas mitu korda salatit tegema, mis näeb välja sedasi, et me oleme kahekesi köögis ja Roosi siis näitab, mida ta külmkapist salati sisse soovib. Kindlasti lähevad sinna erinevad rohelised salatilehed, kurk, tomat, sibul (mina keeldusin lapsena sibulat söömast!), kala ja oliiviõli. Samuti ei küsi ta poes mitte kommi, vaid paprikat või midagi muud juurviljaletist. Uskumatu, aga tõsi! Ilmselt on põhjus selles, et sõitsime temaga, kui ta üheteistkuune oli, Portugali, kus toitutakse väga tervislikult, ja sõime sealses restoranis iga päev (ca kümme kuud järjest) toidu kõrvale salatit. Nii õppis ka Roosi juba alla aastasena salatit sööma. See maitses talle nii väga, et sageli pidime tema jaoks veel teisegi salativaagna tellima :).
Kommid ja šokolaadid on meil kapis vabalt saadaval, aga Roosi neid ei taha. Isegi pakkumise peale. „Sina söö!” ütleb ta mulle, kui talle ükskord kommi pakkusin. Ainsad maiused, mida Roosi poest alati tahab, on üllatusmunad. Aga mitte šokolaadi pärast! Selle jätab ta söömata. Teda huvitab šokolaadi sees olev mänguasi. Selline laps meil siis. On õpetanud meidki tervislikumalt toituma :).
Nali naljaks, aga vanematel on lapse toitumisharjumuste kujundamisel oluline roll mängida, selles suhtes nõustun Rentsiga. Oluline on see just seepärast, et vanem on see, kes lapsele esimesena toitu PAKUB. Vanema võimuses on pakkuda kõigepealt tervislikku toitu. Ja nii võibki juhtuda, et kui laps on juba beebieas tervisliku toiduga ära harjunud (sest muud ei ole talle pakutud), siis ta pärast enam ebatervislikku ei tahagi, kuigi see ta ümber lademetes vedeleb. Kui pakkuda kohe kõike, võib laps segadusse sattuda ning hakata asju valimatult sisse ahmima. Paraku kujuneb isiksus välja paari esimese eluaasta jooksul ning pärast on väga raske midagi muutma hakata. Ehk siis minu soovitus oleks lapsele tema kahe esimese eluaasta jooksul ainult tervislikku toitu tutvustada - ebatervislikuga jõuab ta oma hilisemas elus nagunii kokku puutuda ja nagu ma ütlesin - kui ta esmalt tervislikuga ära harjub, siis suure tõenäosusega ta hiljem „saasta” enam ei tahagi.
Juuli suurem salatisõber ei ole, kuid järab suurima heameelega brokkolit või lillkapsast. Lisaks sellele meeldib talle krõmpsutada nori lehti, nagu ka Roosile.
That said, tervisliku toitumisega ei maksa hulluks ka minna. Mõni saiake või šokolaad on aeg-ajalt täiesti omal kohal. Kui mitte lastele, siis emmele-issile, närvide rahustuseks :).
Ülal Roosi Portugalis üheteistkuusena rohelist salatit söömas.
